Lõuna-Korea reisiparvlaeva Sewol kapten ei olnud ohvriterohke õnnetuse ajal kaptenisillal, laeva juhtis kolmas tüürimees.
Meedia: Lõuna-Korea reisiparvlaeva kapten polnud õnnetuse ajal kaptenisillal
Laev vajus küljeli ja uppus sel kolmapäeval, vahendas Reuters. Laeva pardal oli 475 inimest, kellest 179 päästeti ära. Viimastel andmetel on leitud 28 surnukeha, 268 inimest on aga siiani kadunud.
Selle kohta, millal kapten laeva maha jättis, liigub mitmeid erinevaid versioone. Näiteks üks tüürimeestest rääkis täna, et kapteni kiirustas kaptenisillale tagasi kohe, kui laev hakkas kreeni vajuma ja püüdis selle asendit muuta.
«Ma pole kindel, kus kapten enne õnnetust viibis. Kohe pärast õnnetust kiirustas ta aga minu ees komandosillale tagasi,» rääkis tüürimees Oh Young-seok, kel oli sel ajal puhkeaeg.
«Ta küsis rahulikult, et kui palju laev kaldu on ja püüdis seda siis tasakaalu viia,» rääkis Oh, lebades Mokpo haiglas, kuhu kõik abivajajad toimetati.
Kohalike meremeeste kinnitusel pole selles midagi imelikku, kui kapten annab juhtimise 400-kilomeeetrise reisi ajal ajutiselt tüürimehele üle.
Päästeoperatsioon ei kulge väga edukalt. Tuukreid segavad hoovused ja peaaegu olematu nähtavus. Firma Undine Marine Industries tuuker Kim Chun-il rääkis täna õnnetuses pereliikme kaotanud inimestele, et isegi laevakere valget värvi pole põhjas näha.
Õnnetuse ajal olid ilmastikuolud head, põhjas pole ei karisid ega kaljusid. Rannavalve ametnikud on varem öelnud, et laevahuku võis põhjustada meeskonna lohakus, laadungiga tekkinud probleemid või ehitusviga, kuigi laev on läbinud kõik turvalisuskontrollid ja kindlustusülevaatused.
Lõunakorealased, kes kaotasid oma lähedase, on kritiseerinud 69-aastast kaptenit Lee Joon-seoki, nagu oleks mees lahkunud laevalt esimeste seas, vahendas AFP. Teave väidetavast põgenemisest pärineb pealtnägijatelt.
Lee pole avalikustanud uppuvalt laevalt lahkumise aega, küll aga palus ta ohvrite tõttu vabandust. Teda on kirjeldatud kui oma ala asjatundjat, kes tundis kõnealust laevasõidupiirkonda hästi.