/nginx/o/2013/09/05/2114913t1h91f3.jpg)
Oxfordi Ülikooli professor Martin Ruhs leidis, et riigid, kus võõrtöölistel on rohkem õigusi, on need, kus sisserändajaid võetakse vastu vähem.
Oxfordi professor: võõrtööliste õigused on paremini tagatud riikides, kus neid on vähem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruhs järeldas seda erinevate riikide sisserännupoliitikat võrreldes, kirjutas The Economist.
Näiteks Nepali võõrtööliste tingimused Kataris on väga viletsad, kuid sellegipoolest ei nõua Nepali valitsus, et neid see Araabia poolsaare riik paremini kaitseks. Sest sellisel juhul ei võtaks Katar neid enam avasüli vastu.
Ja kuigi neile ei ole tihti inimõigused tagatud, teenivad nepallased siiski Kataris palju rohkem kui teeniksid kodumaal. 94 protsenti Katari töölistest on sündinud väljaspool riigi territooriumi.
Samas võtavad Norra ja Rootsi, kus võõrtöölised saavad kasutada avalikke teenuseid, taotleda sotsiaaltoetusi ja endaga kaasa tuua ülalpeetavaid, vastu väge vähe migrante, kes soovivad sinna kolida vaid majanduslikel põhjustel.
See debatt on õhus ka Euroopas sellest ajast alates, kui «suhteliselt vaesed» Ida-Euroopa riigid Euroopa Liitu astusid.