:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
/nginx/o/2014/04/22/2976172t1h629f.jpg)
Soome Tampere ülikooli rahu ja sõjaliste konfliktide uurimiskeskuse uurija Marko Lehti sõnul tegid enne Esimest maailmasõda loodud sõjalised liidud Euroopast püssirohutünni, mille tagajärjed ulatuvad tänapäeva.
Venemaa on uus Austria-Ungari ja Ukraina on Serbia?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lehti lisas, et Esimese maailmasõjapuhkemist 1914.aastal on sageli võrreldud püssirohutünni plahvatamisega, edastab iltasanomat.fi.
«Euroopa oli siis jagunenud jäikadeks liitudeks,mille vahel olnud konflikt aina süvenes ning tipnes lõpuks Austria-Ungari kroonprintsi Franz Ferdinandi mõrvaga 28. juunil 1914. aastal Sarajevos. Vaid poolteist kuud pärast seda tapmist kuulutasid endised liitlased ükteisele sõja. Saksamaa ründas Belgiat,» selgitas asjatundja.
Lehti lisas, et Euroopas puudus siis diplomaatia, mis oleks sõja puhkemise ära hoidnud.
«Tegemist oli 20. sajandi algusega, mil suurt rolli mängis sotsiaaldarwinism ehk kui sai ei võitle, siis sind hävitatakse. See mõjutas ka sõja puhkemist,» nentis soomlane.
Enne Esimest maailmasõda oli Euroopas pikk rahuperiood. 20. sajandi alguses aga oli tekkinud sõja romantiseerimine ja ihalemine ning relvakonfliktis nähti puhastavat alget. Veri pidi voolama, et vana maha pesta.
Soome Helsingi ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa poliitika asjatundja Arto Luukkanen näeb Esimese maailmasõja süttimise ja praeguse Ukraina kriisi vahel selgeid sarnasusi.
Luukkaneni sõnul saab Venemaad võrrelda Austria-Ungari ja Ukrainat Serbiaga.
«Mõlema konflikti puhul on tegemist hajuva ja igast õmblusest käriseva impeeriumiga, mis püüab konflikti abil oma olemasolu pikendada,» selgitas asjatundja.
Luukkanen lisas, et Venemaa president Putin püüab manipuleeriva välispoliitikaga päästa uuenemisvõimetut süsteemi.
«Putini seisukohalt on tegemist elu ja surmaga. Ukraina kriis on Nõukogude Liidu lagunemise «järeltõuge». Putin püüab peatada seda, mida ei anna peatada,» nentis ta.
Luukkaneni arvates võib Putin Ukraina teele veeretada palju takistusi, kuid ta ei saa peatada globaalseid muutusi.
Tampere ülikooli teadlase Marko Lehti arvates saab praegust Ukraina kriisi võrrelda eelkõige 1930. aastate natsi-Saksamaaga.
Lehti arvates ei pruugi Ukraina kriis laieneda Esimese maailmasõja sarnaseks sõjaliseks konfliktiks. Oma rolli võib mängida ka fakt, et Ukraina ei kuulu ühtegi sõjalisse liitu.
«Ukraina kriis jääb üsna lokaalseks. Ma ei usu, et kui Venemaa tankid tõesti jõuaks Runmeenia ja Moldova piirile, et läänerigid siis sõjaliselt sekkuks. Pigem toimub NATO sekkumine siis, kui Venemaa võtaks sihikule Balti riigid,» lausus Lehti.