/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/12/26/889564t1h1cbe.jpg)
Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan avaldas kaastunnet Esimese maailmasõja ajal tapetud armeenlaste järeltulijatele.
Türgi peaminister avaldas kaastunnet tapetud armeenlaste järeltulijatele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimese maailmasõja intsidendid on meie jagatud valu,» ütles Erdoğan. «Meie lootus ja usk on, et iidsed rahvad, kellel on unikaalne geograafia ning kes jagavad sarnaseid tavasid ja kombeid, saavad omavahel minevikus toimunu üle täiskasvanulikult rääkida ning mälestada koos väärikalt oma kaotusi.»
«Ja selle lootuse ja usuga, soovime, et 20. sajandi alguse kontekstis oma elu kaotanud armeenlased puhkaksid rahus ja me anname edasi oma kaastundeavaldused nende lastelastele,» lisas Türgi peaminister.
Ankara ja Jerevani suhted on jätkuvalt pingelised. Kahe riigi vahelises dialoogis on endiselt komistuskiviks Osmani impeeriumis aset leidnud tapatalgud. Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus väidetavalt hukkus 1,5 miljonit armeenlast.
Türgi on aga genotsiidi eitanud, pidades seda rahvusgruppide vaheliseks vaenutegevuseks, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.
Alates 1990ndate algusest puuduvad Ankaral ja Jerevanil ka diplomaatilised suhted, kuna Türgi sulges 1993. aastal piiri Armeeniaga ja katkestas riigiga diplomaatilised suhted. Sel moel avaldas Türgi protesti moslemitega asustatud Aserbaidžaanile kuulunud Mägi-Karabahhia hõivamise vastu Armeenia poolt.