Reedel Postimehes: Ameerika kaitseametnikud rabavad Eesti nimel kõvasti tööd

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA asekaitseministri abi James J. Townsend.
USA asekaitseministri abi James J. Townsend. Foto: Toomas Tatar

Ameerika diplomaadid teevad praegu kõvasti ületunde selleks, et leiutada võimalikult palju viise, kuidas mitte ainult tugevdada Eesti ja teiste Venemaa naabrusse jäävate NATO liitlaste kaitstust, vaid näidata ka Moskvale, et USA-le lähevad korda nii siinne piirkond kui alliansi alusleppe artikkel viis, rääkis Ühendriikide asekaitseminister James J. Townsend intervjuus Postimehele.

Väga paljudele ameeriklastele – nii ametnikele kui sõjaväelastele – tähendab seoses Ukraina sündmustega muutunud julgeolekuolukord Euroopas hunnikut tööd, mida nad veel kolm-neli kuud tagasi kuidagi ette näha ei osanud. Väljakutsele lisab pinget ka asjaolu, et sündmuste ootamatuse tõttu pole uuteks tegevusteks ette nähtud ka omaette eelarvet.

«On tulnud langetada raskeid otsuseid küsimustes «Millal?», «Kuidas?» ja «Kes selle eest maksab?»,» tunnistas Townsend Postimehele. Näiteks sellel samal 173. dessantbrigaadi kompaniil, kes otsustati sel nädalal Eestisse läkitada, olnuks kindlasti ka tegevusi nende põhibaasis Itaalias.

Kui aga materiaalsed piirid kõrvale jätta, siis moraalselt poolelt on nii siia jalaväelaste saatmine, lennukite lisamine Balti õhuturbemissioonile kui näiteks laevade läkitamine Mustale merele, Townsendi kinnitusel olnud väga lihtsad otsused. «Tuli lihtsalt mõistmine, et me peame tulema ning kindlustama selle, et teeme piisavalt koostööd Eesti kaitsejõududega, tunneme Eestit ja tema maastikku, ning tagama, et ka venelased teavad, et oleme siin liitlassuhte pärast Eestiga,» märkis ta.

«Minu visiit siia ei ole küll seotud [dessantväelaste] kompanii tulekuga, kuid nemad teevad oma tööd ja mina oma,» lausus Townsend. «Minu töö keskendub tulevikule ja selle tagamisele, et meie suhe jääb tugevaks ning teeb pikemas plaanis neid asju, mis tagavad, et Eestil on kõik, mida ta vajab selleks, et tema kaitse oleks tugev, ja venelased mõistaksid, et Eesti pole üksi.»

Tagasi üles