Tšehhi poliitik Vene gaasist: keldrisse kutsuva mehega pole vaja kaasa minna

Kadri Veermäe
, välisuudiste toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasakult paremale: Vaclav Bartuška, Alan Riley, Jaroslav Neverovic, Peter Balas, Matthew Bryza.
Vasakult paremale: Vaclav Bartuška, Alan Riley, Jaroslav Neverovic, Peter Balas, Matthew Bryza. Foto: SCANPIX

«Ei ole vaja minna mehega kaasa, kes pakub kompvekke ja kutsub keldrisse,» sõnas Tšehhi välisministeeriumi energiapoliitika erisaadik Vaclav Bartuška täna Lennart Meri konverentsil, viidates Venemaa vangerdustele maagaasiga.

Paneeldiskussiooni pealkirjas «Kas maagaas on Euroopas jätkuvalt geopoliitiline vahend?» esitatud küsimusele vastuseks ütles Bartuška, et maagaasi puudutaval geopoliitikal pole maagaasiga iseenesest mingit seost, side on hoopis raha ja korruptsiooniga.

Bartuška rõhutas ka seda, et maagaas on üks väheseid vahendeid, millega Venemaa jätkuvalt teisi riike survestada saab. Nimelt on Venemaa jätkuvalt Euroopale suurim gaasitarnija, möödunud aastal voolas Vene gaasi Euroopasse ligi 130 miljardit kuupmeetrit.

Bartuška tõi paneelil välja, et tegelikult pole Ukraina piiril gaasimõõtureid ja tegelikult ei tea, kui palju sealt gaasi läbi voolab. Ka hoiatas ta, et tulevikus hakkab tõenäoliselt üha rohkem tulema ette juhtumeid, kus Venemaa pakub häid gaasitehinguid. «Kui tahate keldrisse minna, head teed,» sõnas ta.

Londoni City Law School’i professor Alan Riley tõi välja, et üks võimalus Vene gaasi sõltuvusest vabanemiseks on pöörata pilt USA poole ning asendada gaas näiteks kivisöe või kildagaasiga. «Me ei ela enam rahuajal, me pole ehk ka sõjaajal,» sõnas Riley. Tema hinnangul peaks Euroopa energiaalasest Venemaast eemale tõmbumise katsel pöörama tähelepanu ka kandidaatriikidele, näiteks 2013. aastal Venemaaga pikaajalise gaasiga varustamise lepingu sõlminud Serbiale.

Euroopa Komisjoni esindav Peter Balas lisas, et keskenduda tuleks ka ELi idapartnerlusriikidele ning püüda aidata nende energiajulgeolekule kaasa. «Ajad on palju muutunud. Kui hiljutiseni rääkisime energiajulgeolekust, siis polnud see rahvusliku julgeoleku tuumaks, erinevalt praegusest,» sõnas Balas.  

Kui üldiselt moodustasid diskusiooni keskme erinevad ettepanekud, kuidas Euroopa saaks oma energiasõltuvust Venemaast vähendada, siis Leedu energiaminister Jaroslav Neverovic esindas diskussioonis veidi teistsugust seisukohta. «Kui räägitakse sanktsioonidest ja gaasist, on see Leedule veidi hirmutav, sest me oleme 100 protsenti Vene gaasist sõltuvad,» sõnas ta ja soovitas enne kodutöö tegemisele ning ühisele gaasiturule keskenduda.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Matthew Bryza rõhutas samuti Euroopa ühtse gaasituru tähtsust.  «Ainuke võimalus Gazpromi monopolistlik draakon tappa on ühendatud Euroopa maagaasiturg, » ütles ta.

Londoni City Law School’i professor Riley tõi lõpetuseks välja, et kui surve Ukraina gaasitorudes hakkab langema, võib see olla ohumärk. «See võib olla märk invasiooni algusest,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles