Jaroslaw Kaczynski soovib saada oma lennuõnnetuses hukkunud presidendist venna järeltulijaks, aga ta pole sugugi kindel favoriit.
Presidendivalimised Poolas muutuvad üha pingelisemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned päevad enne Poola presidendivalimisi on kõik veel selgusetu ning lõplikku tulemust ei oska veel keegi ette ennustada, vahendab n-tv.
Uuel presidendil ootavad ees rasked katsumused, et majanduskriisist räsitud riiki edasi viia. Euroskeptikust Jaroslaw Kaczynski pole suurim soosik, vaid hoopis vastupidi: teda peetakse pigem riigi arengu takistajaks. Tema asemel kogub üha rohkem populaarsust mõõdukas-konservatistlike vaadetega Bronislaw Komorowski.
Valimisvõitlus Kaczynski ja Komorowski vahel on viimaste päevade jooksul üha pinevamaks muutunud ning kandidaadid on juba üpris võrdsed.
Poola presidendil ei ole vaid riiki esindav roll, vaid tal on palju suurem võimalus riigi arengut kujundada läbi laialdase vetoõiguse. Seda võimalust kasutas sageli ära Lech Kaczynski, kes lükkas tagasi pensioni-, tervise- ja meediareformi.
Poola majanduslik olukord pole hetkel sugugi kiita: riigieelarve defitsiit küündib 7 protsendini SKPst ning töötute arv aina kasvab.
Pühapäeval toimuval esimesel valimisvoorul peab võitja koguma üle 50 protsendi häältest. Kui see kummalgi kandidaadil ei õnnestu, toimub 4. juulil teine voor.