Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan eitas, nagu oleks Esimese maailmasõja ajal Osmani impeeriumis armeenlaste vastu toime pandud tapatalgud olnud genotsiid.
Türgi peaminister eitas genotsiidi
«See pole võimalik, sest kui selline genotsiid oleks toimunud, siis kas selles riigiks ei elaks armeenlasi,» ütles Erdoğan. «Me oleme rahvas, kes peab genotsiidi inimsusevastaseks kuriteoks ja me ei pigistaks selles osas kunagi silma kinni,» lisas valitsusjuht.
Möödunud nädalal avaldas Erdoğan esimese Türgi liidrina kaastunnet Esimese maailmasõja ajal tapetud armeenlaste järeltulijatele ning avaldas lootust, et Türgi ja Armeenia suudavad ajaloo üle täiskasvanulikult rääkida ning kaotusi väärikalt mälestada. Jerevan süüdistas Ankarat aga genotsiidi eitamises.
Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus väidetavalt hukkus 1,5 miljonit armeenlast. Türgi on aga genotsiidi eitanud, pidades seda rahvusgruppide vaheliseks vaenutegevuseks, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.
Alates 1990ndate algusest puuduvad Ankaral ja Jerevanil ka diplomaatilised suhted, kuna Türgi sulges 1993. aastal piiri Armeeniaga ja katkestas riigiga diplomaatilised suhted. Sel moel avaldas Türgi protesti moslemitega asustatud Aserbaidžaanile kuulunud Mägi-Karabahhia hõivamise vastu Armeenia poolt.