/nginx/o/2010/06/18/388910t1h2e8d.jpg)
Reedel Tallinna väisanud Moldova välisminister Iurie Leanca ütles intervjuus Postimehele, et ehkki Euroopa vaeseim riik pole ligi aasta pärast kommunistide võimult tõrjumist endiselt suutnud uut presidenti valida, on uus läänemeelne valitsus suutnud teha lõpu riigis valitsenud hirmuõhkkonnale.
Mäletatavasti oli Moldova eelmise aasta aprillis ka Eesti ajalehtede esikülgedel, kui parlamendivalimiste järel puhkenud meeleavaldused veriseks pöörasid ja vähemalt ühe inimelu nõudsid.
Riiki juhib alates septembrist nelja liberaalse erakonna koalitsioon, kes on võtnud sihiks lõimumise Euroopa Liiduga. President on aga endiselt valimata, kuna põhiseadus võimaldab seda teha vaid parlamendil ja tingimusel, et kandidaati toetab 61 saadikut 101st. Niipalju kohti võimuliidul aga pole.
Seisak loodetakse lahendada aasta teises pooles peetava referendumiga, mis annaks rahvale õiguse president valida. Samuti on sügisel oodata juba kolmandaid üldvalimisi vähem kui kahe aasta jooksul.
Süüdi on kommunistid
Leanca sõnul on kriisis süüdi eelmine, tema sõnul autoritaarne kommunistlik režiim, mis muutis poliitilise süsteemi poolparlamentaarsest ja poolpresidentaalsest parlamentaarseks. «Ent kui vaadata, kuidas institutsioonid töötavad ja majandust juhitakse ja välispoliitikat tehakse pärast seda, kui me mullu septembris võimule tulime, on Moldova üpris edukas juhtum.»
Aasta eest oli Moldova Leanca sõnul ainus must plekk Euroopa kaardil, kus olid võimul «vanamoeliste instinktide ja refleksidega» kommunistid. «Sel aastal saan ma uhkusega öelda, et Moldovast on saanud teatud laadi liider Idapartnerluse maade seas – institutsioonid vastutavad kodanike ees, oleme taastanud võimude lahususe, võimul on [ühe asemel] neli erakonda.»
Leanca tahab, et Moldovast saaks suur edulugu. «Sest kui vaadata endise Nõukogude Liidu ruumi, siis peale Baltimaade eredaid edulugusid pole.»
Ent mis saab pürgimustest siis, kui kommunistid tänavu võimule peaksid naasma? Leanca mõtleb viivu ja ohkab. Tema sõnul on vaid üheksa kuud võimul olnud valitsusel praegu raske moldovalastele reaalseid edusamme näidata.
Reformid alles alguses
«Teie, eestlased, olite nutikad, targad ja motiveeritud, et nõukogude minevikuga hüvasti jätta ja kiiresti reformid ellu viia. Kahjuks pole me Moldovas saanud oma kodanikele tunneli lõpus olevat valgust näidata. Üheksa kuuga on isegi Moldova-taolises väikeses riigis raske murda kommunistidelt saadud pärandit – meil on halvim SKT näitaja inimese kohta Euroopas.»
«Kuigi valitsus on reformidega alustanud, pole veel jõutud punkti, kus demokratiseerumine on pöördumatu,» ütleb Leanca.
Kolm märkimisväärseimat uuendust, mille valitsus on vastu võtnud, on tema hinnangul võimude lahusus («enam pole võimalik, et kogu poliitikat domineerib üks isik»), julgeolekusektori reformimine («muuta seda iseseisvamaks, panna seadust austama ja mitte olema avatud korruptsioonile») ja edukas välispoliitika («pretsedenditu dialoog ELiga, mis võimaldab meil kodanikele öelda, et liigume õigel teel»).