Ekspert: Rootsi neutraalsus on legend ja Rootsi armee on nõrk

Ekspert: Rootsi ei olnud neutraalne alates 1995. aastast Foto: SCANPIX

Rootsi ja Soome sõlmisid selle nädala teispäeval sõjalise koostöö lepingu.

Rootsi sõjateaduste akadeemia esindaja sõnul peetakse maailmas Rootsit neutraalseks riigiks, kuid Rootsi  neutraalsus on vaid legend ning Rootsi armee on üsna nõrk, edastab The Local.

Rootsi kaitseminister Karin Engström ja Soome kaitseminister Carl Haglund kirjutasid lepingule alla Helsingis. Lepingus sätestatakse, et mõlemad riigid saavad kasutada ükteise sõjaväebaase.

Enströmi ja Haglundi sõnul aitab kahe rahva sõjaline koostöö praeguses muutustega maailmas paremini toime tulla.

Samas ei viidanud kaitseministrid mitte ühegi sõnaga Ukrainale ja sela aset leidvale. Sõjandusekspertide arvates tekitas Rootsle ja Soomele lepingu sõlmimise vajaduse Venemaa lähedus ja selle riigi viimase aja agressiivne poliitika.

«See ei olnud juhus, see leping oleks sõlmitud nii või teisiti. Samas tekib sellest ka probleeme, kuna Rootsi ja Soome armee on üles ehitatud  erinevatel põhimõtetel. Mõelmal armeel on probleeme ning Rootsi probleemiks on armee nõrkus,» selgitas Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia esindaja Mike Winnerstig.

Ta rõhutas, et Rootsi kaitsevägi on viimase 15 aastaga kahanenud 90 protsendi võrra.

«See tähendab, et Rootsi vajab enda kaitsmiseks väga nutikaid strateegiaid,» lausus Winnerstig.

Rootsi armee ülemjuhataja Sverker Göransson teatas sellel aastal, et Rootsi armee suudab välisrünnakule vastu seista vaid ühe nädala.

Winnerstigi arvates  näitab see Rootsi armee nõrkust ning on suur probleem.

«Kui vaadata meie riigi kaitset Ukraina sündmuste valguses, siis oleks Rootsi üsna keerulises olukorras. 15 aastat tagasi sõnasid poliitikid, et Rootsi territooriumi ei ohusta enam ükski väline jõud. Selle tõttu kahanadati sõjalisi kulutusi ja armee koosseisu miinimumini. See tõi kaasa kaitsevõime nõrgenemise,» selgitas asjatundja.

Samas aga vastavad Rootsis olemasolevad väekontingendid NATO standarditele. Rootsi on osalenud NATO operatsioonides alates Bosnia sõjast 1990. aastate alguses.

Rootsi probleemiks on see, et riik on kandnud pikka aega neutraalsuse silti. Rootsis on kaalutud ka NATO täisliikmeks saamist, kuid enamik on selle vastu olnud. 

«Rootsis sai neutraalsuspoliitika 1970. aastatel ideoloogiaks. Seda pooldasid eriti sotsiaaldemokraadid ja nende juht Olof Palme. Kahe maailmasõja ajal kasutati neutraalset positsiooni, kuid 1970. – 1980. aastatel sai see osaks Rootsi identiteedist,» jätkas asjtundja.

Winnerstigi sõnul loobus Rootsi oma neutraalsest positsioonist 1995. aastal kui liitus Euroopa Liiduga.

«1995. aastast ei ole Rootsi olnud neutraalne. Rootslased ei ole vabanenud vanast vaatest. Nad arvavad, et kui Rootsi liitub mõne allianssiga nagu näiteks NATO, siis nad kaotavad rahvusliku identideedi, mille üheks aluseks on neutraalsus,» lisas sõjaasjatundja.

Rootsi ja Soome vahel nüüd sõlmitud sõjalise koostöö leping avaldatakse täismahsu järgmise aasta jaanuaris.