Spiegel: Wehrmachti ja Relva-SS-i ohvitserid lõid Lääne-Saksamaal salaarmeed

Gestapo ja Relva-SSi juht ning natsi-Saksamaa siseminister Heinrich Himmler (keskel) Galiitsia vabatahtlikega tutvumas. Jäädvustus on tehtud 3. juunil 1944. aastal. Foto: SCANPIX

Neli aastat pärast Teise maailmasõja lõppu ja  Kolmanda Riigi relvajõudu Wehrimachti tingimusteta alistumist alustasid kõrgetel kohtadel olnud endised natsid salaarmee loomist. Nii kirjutas äsja Saksa ajakiri Spiegel, viidates Saksa salateenistuse (BND) arhiivmaterjalidele.

Armeeloomiskavast teadis ka Saksamaa toonane liidukantsler Konrad Adenauer, kes reageeris sellele ärevalt.

Ligi 2000 endist Wehrmachti ja Relva-SS-i endist ohvitseri üritasid liiduvalitsuse ja avalikkuse selja taga ligi 40 000 mehest koosnevat sõjaväge üles ehitada, kirjutas Spiegel. Ürituse peamine organisaator oli hilisem Bundeswehri maavägede inspektor Albert Schnez.

Schnezi võrgustik küsis tegevuseks firmadelt rahalisi annetusi ning pidas läbirääkimisi veofirmadega, mis oleks saanud kaupa transportida. Lisaks oli võrgustikul oma nn kaitseaparaat, mis oli mõeldud vasakpoolsete kodanike ja poliitikute järel nuhkimisel - ja seda tehtigi näiteks sotsiaaldemokraatide fraktsioonijuhi Fritz Erleri puhul. Relvi oleks ühendus võinud vajaduse korral saada märulipolitseilt, sest üks Schnezi siseministeeriumis töötanud kaaslane pääses relvalaole ligi.

Schnezi aatekaaslased kavatsesid Nõukogude Liidu rünnaku korral algselt välismaale minna ja sealt rünnakut alustades liiduvabariik vabaks võidelda. Ka valmistusid nad siseriiklikult kommunistide vastu võitlema, juhul kui riigis puhkeb kodusõda.

Arhiivmaterjalide põhjal sai Adenauer konspiratsioonist hiljemalt 1951. aastal teada. Ta andis BND eelkäijast Gehlenile ülesande tegeleda variarmee teemaga hoolikalt ning nende tegevust jälgida. Pole teada, miks Adenauer Schnezi ettevõtmisele teravamalt ei reageerinud, kuid Lääne-Saksa luureteenistuse arvates pelgas ta veteranidega konfliktsituatsiooni sattuda.