Mägi-Karabahhi ümber keevad pinged

Armeenia sõdur Mägi-Karabahhis 1993. aastal. Foto: SCANPIX

Aserbaidžaanist sõjaga lahku löönud Artsahhi ehk endise Mägi-Karabahhi territooriumi lähistel tapeti täna Aserbaidžaani sõdur.

Bakuu teatel tapsid sõduri Armeenia separatistlikud relvajõud, kes ründasid täna hommikul aserite positsioone Mägi-Karabahhi lähistel, vahendas uudisteagentuur AFP.

«Rünnak tõrjuti tagasi. Armeenlased kandsid kaotusi ja taandusid. Üks Aserbaidžaani sõdur tapeti,» seisis avalduses.

Reedel teatas Armeenia kaitseministeerium, et rahutus piirkonnas puhkenud tulevahetuses tapeti neli Armeenia ja üks Aserbaidžaani sõdur.

Aserbaidžaani presideent Ilham Alijev ähvardas varem lõpetada piirkonna staatuse üle peetavad läbirääkimised ja süüdistas Armeeniat kõneluste pidurdamises. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) poolt 1992. aastal loodud Minski grupi eesmärgiks on otsida rahumeelset lahendust Mägi-Karabahhi konfliktile.

Tegemist on hinnanguliselt 100 000 elanikuga piirkonnaga, mille üle pidasid Armeenia ja Aserbaidžaan eelmise aastakümne alguses sõja, milles hukkus kuni 30 000 inimest. Artsahhi iseseisvust pole tunnustanud ükski riik, kaasa arvatud Armeenia, mille kontrolli alla piirkond pärast sõda läks.

Konflikti üks osapool on ka Türgi, mis sulges 1993. aastal piiri Armeeniaga ja katkestas riigiga diplomaatilised suhted, et avaldada sel moel protesti moslemitega asustatud Aserbaidžaani alade hõivamise vastu Armeenia separatistide poolt. Nii Aserbaidžaan kui ka Türgi on avaldanud valimiste suhtes protesti.

Mägi-Karabahhi piiril toimuvad regulaarsed tulevahetused on osa Kaukaasia külmutatud konfliktidest, mis kerkisid teravalt päevakorrale 2008. aasta augustikuise Gruusia ja Venemaa sõja tõttu, mis kasvatas piirkonnas veelgi pingeid.