Organisatsiooni Anti-Defamation League tehtud ülemaailmne antisemitismi uuring näitas, et väga pljud ei tea, mis on holokaust.
Ülemaailmne uuring: paljudele on holokaust tundmatu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. mai 2014, 09:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes neljandikul maailma rahvastikust on antisemiitlikku ehk juudivastast suhtumist, edastab iltasanomat.fi.
Anisemitismi uuringu tulemused avaldati selle nädala teisipäeval ning see on senistest samalaadsetest uuringutest kõige laiaulatuslikum.
Selle tarbeks küsitleti 53 100 inimest 101 riigis ning 96 keeles.
Uurijatele oli üllatus, et vaid 54 protsenti maailma rahvastikust teab holokaustist.
Teise maailmasõja ajal natside poolt käivitatud juutide massilisest tapmisest ei olnud kuulunud 35 protsenti.
66 protsenti aga ei pea holokausti kohta esitatud ajalooandmeid ja fakte tõepäraseks.
Holokausti kohta teavad eriti vähe või ei tea üldse alla 35-aastased. Neist vaid 48 protsenti on midagi holokaustist kuulnud.
Asjatundjate sõnul teadmatus süveneb, sest 70 aastat tagasi holokausti kogenud põlvkonna liikmed on eakad ning nad surevad.
Uuringus esitati küsitletutele juute puudutavaid negatiivseid väiteid ja sterotüüpe nagu näiteks juutidel on ärimaalimas liiga palju võimu, juutide tõttu on tekkinud enamik maailma sõdadest ja juudid kontrollivad maailma meediat.
Vastusevõimalused olid: tõenäoliselt õige, tõenäoliselt vale ja ei tea.
Vastajatel olid antisemiitlikud seisukohad kui nad vastasid 11 väitest vähemalt kuue kohta, et tõenäoliselt õige. Sellised vastused andis keskmiselt 26 protsenti vastanutest.
28 protsenti seevastu ei uskunud ühtegi esitatud väidet.
Enim on antisemiite Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides, kus on Iisraeliga pikka aega olnud keerulised suhted. Küsitlusse olid kaastud ka Palestiina alad, mille elanikest 93 protsenti on antisemiitliku suhtumisega.
Muljal maailmas oli enim antisemiite Kreekas, kus neid on 69 protsenti. Majanduslanguse perioodil on Kreekas antimsemism aina kasvanud. Kreeka partei Kuldne Koidik süüdistab riigi raskustes vähemusgruppide esindajaid.
Kõige vähem on antisemiite Kagu-Aasia riigis Laoses, kus vaid 0,2 protsenti on juutide vastaselt meelestatud.
Uuring näitas ka seda, et antisemism ei sõltu sellest, kas teiste rahvuste esindajad on juutidega kokku puutunud või mitte. Antisemiitlike seisukohti omavast 26 protsendist enamik ei ole kunagi ühegi juudiga kokku puutunud.
Korrelatsiooni ei leitud ka antisemismi ja Iisraeli vastasuse vahel.
Antisemismi vastu võitleva juudiorganisatsiooni Anti-Demafation League tehtud uuringu eesmärgiks oli anda uut informatsiooni antisemitismi ning juutidesse suhtumise kohta.
«Uuring ei aita lahendada antisemismi probleemi. Me ei tea seni, miks antisemitism on nii levinud. Esmalt tuleb probleemi tunnistada. Olen kindel, et leidub ka neid riike, mis ütlevad, et meie uuringu tulemused ei vasta tõele,» sõnas Anti-Defamation League´i USA osakonna juht Abraham Foxman.