/nginx/o/2014/05/15/3032536t1ha52d.jpg)
Rootsi kavatseb investeerida riigikaitsesse miljardeid, põhjendades seda Venemaa tegutsemisega Ukrainas ja turvatunde nõrgenemisega Euroopas.
Rootsi ostab õhujõududele plaanitust rohkem hävituslennukeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsejõud ostavad 70 uut Gripen-hävitajat ja seda varemplaanitud 60 asemel. Lisaks moodustatakse õhujõudude juurde uus õhutõrjepataljon.
«Venemaa käitumist Ukrainas ei saa aktsepteerida. Euroopa on sattunud uude julgeolekusituatsiooni ja sel on tähendus ka Rootsi jaoks,» rääkis kaitseküsimustega tegelenud töörühma juht Cecilia Widegren tänasel pressikonverentsil.
«Tõsiasi on see, et meie lähinaabruses on riik, mis ihaleb suuruse järele. Venemaa poliitika on ettearvamatu.»
Töörühm tahab, et Rootsi jääks blokiväliseks riigiks. Samas soovitakse, et riik süvendaks koostööd NATO, Euroopa Liidu ja Põhjamaadega. Lisaks tahetakse selgitada välja Rootsi-Soome ühislaevastikku ja kõiki Põhjamaid puudutavate üksuste moodustamise võimalikkust.
«Kaitsevõime kodus, lähiregioonis ja ka väljaspool seda, peab olema tasakaalus,» rõhutas ta.
Kaitseküsimustega tegelenud töörühm pööras suurt tähelepanu kaitsejõudude operatiivse suutlikkuse tõstmiseks. Töörühm soovitab suurendada kaitsevõime tõstmiseks mõeldud summasid alates 2017. aastast 5,5 miljardi krooni ehk 660 miljoni euro võrra aastas. Lisaks JAS Gripen hävituslennukitele on plaanis hankida näiteks allveelaevu.
Kaitseminister Karin Enström on tahtnud õhujõude tugevdada, sest Vene lennukid harjutasid eelmisel kevadel Rootsi lähistel rünnakut rootslaste sõjabaaside pihta. Rootsi jättis tookord oma hävituslennukid õhku saatmata.