/nginx/o/2014/05/16/3036832t1hcb02.jpg)
Krimmitatarlased tähistavad sel pühapäeval 70 aasta möödumist suurküüditamisest, mis tänavu toob Krimmi annekteerimise tõttu kahekordse leina.
Krimmitatarlased tähistavad kogunemiskeelust hoolimata küüditamise aastapäeva
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
16. mai 2014, 18:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümned tuhanded krimmitatarlased kogunevad igal aastal Krimmi pealinna Simferopolisse, et tähistada traagilist päeva 18. mail 1944, kui Nõukogude Liidu julgeolekuteenistused alustasid Krimmi põliselanike Kesk-Aasiasse vedamist.
Põhjenduseks toodi väited, et krimmitatarlased tegid Saksa okupatsiooni ajal poolsaarel natsivõimudega koostööd.
Ametlikel andmetel küüditati 193 000 inimest, krimmitatarlaste endi andmetel ligi 240 000, teiste hulgas oli palju Punaarmees võidelnud sõdureid.
Sel aastal jääb küüditamise aastapäev viimaste kuude poliitiliste sündmuste ja Ukraina kriisi varju.
Venemaa koosseisu läinud Krimmi võimud ei andnud luba tavapäraseks kogunemiseks Simferopoli keskväljakul ja reedel teatas kohalik valitsus, et keelab äärmuslaste võimalike provokatsioonide vältimiseks 6. juunini ära kõik rahvakogunemised.
Krimmitatarlaste valitseva kogu Medžlisi aseesimees Nariman Dželjalov ütles, et keelust hoolimata oodatakse 40 000 inimest. «Inimesed tulevad ikka, ja kui see on keelatud, on nad ka vastavas meeleolus,» sõnas ta.
Paljud krimmitatarlased olid märtsis poolsaare annekteerimise vastu ega tunnusta nüüdki Krimmi venemeelseid võime.
«See on krimmitatarlaste kõige tähtsam päev,» ütles 300 000 pealise kogukonna kõrgelt austatud endine juht ja Ukraina parlamendi saadik Mustafa Džemilev.
Ta tõdes, et küüditamise 70. aastapäeva taheti suurelt tähistada, kuid kohalike võimudega ei jõutud rõhuasetuses kokkuleppele.
«Nemad tahtsid avalikku etendust, tahtsid kuulutada, kui suurepärane saab olema krimmitatarlaste elu (Venemaal), aga neile öeldi ära. Nad kardavad Ukraina lippe.»
Suur osa krimmitatarlastest, kes moodustavad Krimmi elanikkonnast 12 protsenti, ei võtnud osa märtsikuisest niinimetatud iseseisvusreferendumist, millega valmistati ette Venemaaga ühinemist.
Kooselu uute võimudega ei ole lihtne. ÜRO väljendas reedel muret krimmitatarlaste tagakiusamise ja hirmutamise pärast.
Džemilev ütles, et Simferopolis tegutseb küüditamise aastapäeva eel märulimiilits ja nähtud on ka Vene eriüksuslasi.
Moskva on püüdnud teha nägu, et krimmitatarlaste saatus läheb neilegi korda, president Vladimir Putin allkirjastas koguni dekreedi Krimmist küüditatute rehabiliteerimise kohta. Paljud kogukonnaliikmed ütlevad aga, et ei usalda Kremli enam kunagi.
Džemilev ei pääse Krimmi, kohalikud võimud keelasid tal poolsaare territooriumile siseneda. «Kuidas saab võtta inimeselt õiguse koju minna?» kurtis ta.