Der Spiegel: NATO ei suuda tegelikus kriisiolukorras Eestit, Lätit ja Leedut kaitsta

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Der Spiegel: NATO ei suuda tegelikus kriisiolukorras Eestit, Lätit ja Leedut kaitsta
Der Spiegel: NATO ei suuda tegelikus kriisiolukorras Eestit, Lätit ja Leedut kaitsta Foto: SCANPIX

Saksamaa väljaanne Der Spiegel kirjutab, et kui Balti riikidest Eestist, Lätist ja Leedust said kümme aastat tagasi NATO liikmed, siis ei kujutanud Venemaa nii suurt ohtu nagu paregu.

Nüüd on olukord teine ning kas NATO on ikka võimeline neid kolme riiki kaitsma.

Saksa ekspertide arvates ei suuda NATO tegelikus kriisiolukorras Balti riikide heaks midagi teha.

Der Spiegeli andmetel on NATO ja Saksamaa valitsus arutanud stsenaariumit, kus Venemaa ründab sõjaliselt Balti riike. NATO asutamislepingu  artikli 5 kohaselt tuleb liikmesriikide julgeolekut ja vabadust kindlustada ja kaitsta poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega.

Der Spiegeli ajakirjanike intervjueeritud sõjaasjatundjate sõnul saaks NATO Balti riike kaitsta vaid väga lühikese aja vältel.

«Sel sõjalisel liidul oleks Eestile, Lätile ja Leedule väga vähe anda. Kui Venemaa neid riike ründaks, siis liit pigem tõmbuks tagasi kui võitleks,» nentisid asjatundjad.

Ekpertide arvates on NATO külma sõja järgselt tõmmanud koomale erinevaid ressursse ning selle tõttu on reaalne sõjapidamine muutunud keerukaks.

NATO juhid on seni avalikult kuulutanud, et suudavad Venemaa ohu korral ka Balti riike kaitsta.

«Tegelikkus on hoopis teine ning NATO sees ollakse veendunud, et sõjaolukorras jäädakse Venemaale alla,» nenditi.

Der Spiegeli ajakirjanikel oli võimalus tutvuda NATO poolt koostatud dokumendiga, milles käsitleti kui suur on Venemaa oht pärast Krimmi anastamist.

«Venemaa oskus ja tahe viia ette hoiatamata läbi suuri sõjalisi manöövreid on suureks ohuks Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule ning stabiilsusele,» seisab dokumendis.

Lisaks Baltimaadele tunneb Poola end ohustatuna. NATO saatis pärast Ukraina kriisi puhkemist nii Balti riikidesse kui Poolasse USA sõdureid, kuid nende arv on minimaalne.

«NATOl on baasid Suurbritannias, Hispaanias, Saksamaal, Itaalias ja Türgis. Neis riikides ei ole julgeolekupobleemi nagu Ida-Euroopas,» sõnas Poola välisminister Radoslaw Sikorski.

Ta lisas, et neis NATO liikmesriikides, kus tõesti oleks NATO baase vaja, neid ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles