/nginx/o/2014/05/19/3045750t1h41bd.jpg)
Euroopa Parlamendi valimised on omamoodi lakmuspaber, mis näitab poliitilisi suundumusi riikide parlamendi- ja kohalike valimiste vahelisel ajal. Euroliidu 28 liikmesriigis on siseolukord väga erinev ning erilise tähelepanu all on mõistagi kontinendi suured - Saksamaa ja Prantsusmaa.
Kui veel möödunud nädalal tundus, et võidujooksus Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale saavad otsustavaks viimased meetrid, siis äsja avalikustatud küsitluste järgi on Euroopa Rahvapartei sotsiaaldemokraadid paarikümne häälega seljataha jätnud, konservatiividele lubavad küsitlused järgmises Euroopa Parlamendis 221, sotsidele 194 kohta, vahendas «Välisilm».
Vaevalt saab selle põhjusi otsida esmakordselt teleekraanidele jõudnud üleeuroopaliste parteide esinumbrite debattides, kus võitjate leerist tuli üsna sarnaseid lubadusi, harva olid Martin Schulz ja Jean Claude Juncker milleski põhimõttelises erimeelt.
Kuigi küsitlused lubavad Saksamaal kindlat võitu konservatiividele, pole Jean Claude Junckerist Berliini tänavatel ainsatki märki, mõistagi on konservatiivide number üks Saksamaal Angela Merkel, hoolimata sellest et ta Euroopa Parlamenti ei kandideeri.
Õhkkond Pariisis erineb Berliinist märgatavalt
Junckerist ja Schulzist pole Pariisis ainsatki märki, prantslased viib valimiskasti juurde protest võimul oleva valitsuse ja presidendi vastu, iga viies hääletab küsitluste järgi Euroopa Liidust väljumise poolt, seda lubab Marine Le Peni paremäärmuslik rahvusrinne, kes on prantslaste rahvusliku uhkuse pööranud Brüsseli vastu, isegi kui tööpuudus ja aeglane majanduskasv on probleemid, mille lahendused peituvad Pariisis edasi lükatud ebamugavates reformides.