/nginx/o/2014/05/21/3049508t1h1434.jpg)
Norras puhkes haiglaskandaal, sest lahanguid sooritanud arstid on kogunud väikelaste elundeid ilma vanemate nõusolekuta.
Norra teadlased võtsid salaja beebilaipadelt ajusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstid eemaldasid lahangu käigus enam kui 700 lapse aju ja südame ning toimetasid need uuringuteks laboratooriumi.
Norra ajalehe Verdens Gang vastav artikkel põhjustas riigis tõsise skandaali, kuigi arstid pole taolise käitumisega seadusi rikkunud. Nüüd tahavad mitmedki lapsevanemad teada, et kas ka nende järeltulija on maetud maha ilma kesksete elunditeta või mitte.
Elundeid on alates 1984. aastast säilitatud Rikshospitaletis, mis on kohaliku rahvaterviseameti haigla Oslos. Toimunut on teadnud väike uurimisrühm ja üksnes neil inimestel on olnud elundiruumi ligipääs.
Surnud lapsed olid kuni kolme aasta vanused. Elundeid oleks seaduse järgi saanud säilitada siis, kui surnukehale oleks tehtud kohtumeditsiiniline lahang või kui seda oleks põhjendatud teadusliku uurimise vajadusega.
Rahvaterviseamet lubas viia läbi uuringu, et teha selgeks juhtunu tagamaad ja võimalikud seadusrikkumised.
Vanematele pole tahetud lahangust rääkida, kuna need on olnud lapse kaotuse pärast niigi endast väljas. Imikute kolpadesse on täidiseks süstitud silikooni, et aju eemaldamine silma ei hakkaks.
«Kui oled kuulnud lapse kaotanud vanema ahastavat nuttu, siis mõistad toimunut,» ütles professor Torleiv Ole Rognum ajalehele VG.
«Kui alustasime projektiga, siis lahkasime ühe päeva jooksul maksimaalselt kolm imikut, kelle kõigi diagnoosiks oli hällisurm. Meie eesmärgiks on alati olnud beebide äkksurma sündroomi põhjuse väljaselgitamine,» põhjendas ta.
Professori kinnitusel on hällisurmade arv Norras vähenenud just tänu neile uuringutele.
Rognum mõistab, kui vanemad tahavad teada nende lapse surnukeha võimalikust lahangust tagant järele.