/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/07/05/1876332t1hb352.jpg)
Moskva Zamoskvoretski ringkonnakohus lükkas eile tagasi Vene inimõigusorganisatsiooni Memorial apellatsiooni ja kohustas vabaühendust end välisagendiks registreerida.
Vene uurimiskeskus sai kohtult käsu registreerida end välisagendina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Memorial lubas kohtu otsuse edasi kaevata ning väidetavalt on inimõigusorganisatsioon pöördunud juba Euroopa inimõiguskohtusse.
Alates 2012. aasta lõpus vastu võetud seaduse kohaselt registreeritakse kõik välismaalt rahalist toetust saavad ja poliitikas osalevad vabaühendused välisagentideks. Vastuolulisest seadusest üleastujaid ähvardatakse kuni 300 000 rubla suuruse rahatrahvi ning kuni nelja-aastase vangistusega. Lisaks tuleb säärastel vabaühendustel esitada võimudele aruandeid oma tegevuse ja rahandusliku seisu kohta.
Seaduse koostajate sõnul aitab see vähendada välisriikide sekkumist Vene sisepoliitikasse. President Vladimir Putin on varem süüdistanud lääneriike ja eelkõige USAd Vene vabaühenduste rahastamises sooviga niimoodi mõjutada Venemaa poliitikat.
Kriitikute sõnul on seadus aga mõeldud teisitimõtlejate vaigistamiseks. Peale inimõiguslaste on eelnõusid kritiseerinud Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid. Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland võrdles seda aga Stalini-aegse võitlusega välisagentide vastu. Tema sõnul kasutati seda mõistet nii Nõukogude Liidus kui ka teistes autoritaarsetes riikides teisitimõtlejate vaigistamiseks.