/nginx/o/2014/05/27/3066034t1hbaa2.jpg)
Saksa autofirma Audi tunnistas üles orjatööjõu kasutamise aastatel 1933-1945, kirjutab Deutsche Welle.
Audi minevikust kerkis üles orjatööjõu kasutamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtte enda algatatud uuringud näitasid, et koonduslaagrisse viidud vangid töötasid Audi eelkäija, aastal 1932 loodud Auto Unioni tehastes. Aastate jooksul kasutatud orjade arv ulatus ligi 40 000ni.
Uuringu järgi rajasid natsid seitse töölaagrit, kus enam kui 3700 vangi tegi tööd Auto Unioni heaks. Lisaks oli 16 500 inimest sunnitud ettevõttele tööd tegema Zwickaus ja Chemnitz, ligi 18 000 inimest aga Baierimaal.
Baieris asunud tehastes, mis olid ehitatud maa alla, suri koguni 4500 töölist.
Orjadega tegeles Auto Unioni tollane juht Richard Bruhn, keda Audi koduleheküljel nimetatakse «Auto Unioni isaks», kinnitasid uuringu koostanud ajaloolased Martin Kukowski ja Rudolf Boch.
Bruhn oli natsipartei liige, Teise maailmasõja ajal ja ka pärast seda oli ta Auto Unioni nõukogu esimees. Bruhn suri aastal 1964 ehk aasta enne seda, kui Auto Unionist sai Volkswagen AG osa.
Natsidega seotud minevikust on viimastel aastatel avalikult rääkinud autotootjad Volkswagen, BMW ja Daimler. Ka perefirma Dr. Oetker on tunnistanud kunagisi sidemeid natsidega.
Ajaloolase Joachim Scholtysecki sõnul kasutas peaaegu iga Saksa ettevõte Teise maailmasõja ajal orjatööjõudu, kuna oma töötajad olid rindel.