/nginx/o/2014/05/27/3067018t1h9654.jpg)
Euroopa Parlamendi valimiste järel on tekkinud parlamendi ja valitsusjuhtide vaheline vastasseis sellest, kes peaks olema Euroopa Komisjoni järgmine president, valimistel suurima esindatuse saanud Rahvapartei ja sotsiaaldemokraadid leiavad, et uueks presidendiks peaks saama fraktsiooni juht, samas teisipäeval mitteametlikult kohtunud euroliidu liikmesriikide juhid soovivad ise valida kompromisskandidaati.
Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liider Jean-Claude Juncker ütles pärast valimisi, et kuna tema juhitav fraktsioon sai valimisvõidu, siis oleks loogiline, et temast saab järgmine Euroopa Komisjoni president, kõrgeimat kohta sihib ka varasemast suurema esindatuse saavate sotsiaaldemokraatide juht Martin Schulz, kuid nende kahe omavaheline kokkuleppimine ei tundu eriti tõenäoline, Junckeri võimalusi vähendab ka fakt, et Saksamaa kantsler Angela Merkel veel otsesõnu tema kandidatuuri ei toetanud, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Mina tegin kampaaniat komisjoni presidendi kohale, ma ei sihtinud mingit teist ametikohta. Võib-olla teised tahavad, et ma muudaks meelt, kuid ma ei tee seda,» ütles Juncker.
Kuna Juncker toetab Euroopas föderalismi, siis on tema vastu avalikult Briti peaminister David Cameron, kes on ju korduvalt avaldanud soovi vähem Euroopat Briti sisepoliitikas, Junckeri vastu on olnud ka Ungari peaminister Viktor Orban.
On ka kõneldud kompromisskandidaatidest nagu Valuutafondi juht Cristine Lagarde või Taani peaminister Helle Thorn-Schmidt, kindel on see, et Euroopa Liidu valitsusjuhid kohe mingeid kandidaate ei otsusta, vaid annavad eesistujale Herman van Rompuyle mandaadi pidada eri europarlamendi gruppidega läbirääkimisi võimaliku kandidaadi osas.