/nginx/o/2014/03/11/2887486t1h1e58.jpg)
Poola välisminister Radosław Sikorski kandideerib tänavu paruness Catherine Ashtonist vabanevale Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikohale.
Poola välisminister pürgib ELi välispoliitikajuhiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sikorski, keda varem seostati ka NATO peasekretäri ametikohaga, mis läheb aga Norra endisele peaministrile Jens Stoltenbergile, on varem nimetanud spekulatsioonideks väiteid, nagu valmistuks ta Ashtoni mantlipärijaks saama. Peaminister Donald Tusk ütles aga eile, et Poola mõjukus välispoliitikas on kasvanud ja 51-aastane Sikorski on ELi välispoliitikajuhi kohale loomulik valik. Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja määrab ametisse ülemkogu, kus valituks osutumiseks on vaja riikide kvalifitseeritud häälteenamust. See tähendab, et nõukogu hääletustel ei ole liikmesriikidel mitte üks, vaid erinev arv hääli. Eestil on näiteks neli häält, kõige suurem on aga häälte arv Saksamaal, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigil, kellel on kõigil 29 häält. Samas on võimalik, et ülemkogus hääletust ei toimugi ja otsus langetatakse üksmeelselt. Seetõttu määratakse ELi tippametnikud kriitikute sõnul ametisse kulisside taga ning valimised – nagu ka nende kohustused – on nende sõnul ebamäärased. Kuna kõrge esindaja on ühtlasi ka Euroopa Komisjoni asepresident, siis nõuab tema ametissenimetamine ka komisjoni presidendi heakskiitu, kusjuures viimasel on vähemalt formaalselt ka vetoõigus. Komisjoni ridadesse kuuluvana peab kõrge esindaja pälvima ka parlamendi heakskiidu. Dusk ei avaldanud, kelle Varssavi esitab volinikukandidaadiks Euroopa Komisjoni.