/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/05/12/3025812t1h7ee1.jpg)
Küprose taasühinemislepe tooks majanduskriisis saarele 20 miljardi euro suuruse «rahudividendi», selgus neljapäeval avaldatud uuringust.
Küprose taasühinemine tooks saarele 20 miljardit eurot tulu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selles prognoositakse, et ÜRO vahendatud rahulepe tõstaks sissetuleku ühe inimese kohta ligikaudu 12 000 euroni, kasvataks majandust umbes 20 miljardi euro võrra ja sisemajanduse kogutoodangut (SKT) järgmise 20 aasta jooksul igal aastal 2,8 protsendipunkti võrra.
Rahulepe kaotaks peaaegu sissetulekuerinevuse Küprose türgi kogukonna ja neist mõnevõrra paremini elava kreeka kogukonna liikmete vahel.
«Varem on lahenduse kulusid ja tulusid vaadeldud staatiliselt: hinnati vahetuid kulutusi, kuid ei märgatud dünaamilisi eeliseid,» seisab majandusteadlaste raportis "Cyprus Peace Dividend Revisited».
Arvutused tegid Küprose majandusteadlased Fiona Mullen, Alexander Apostolides ja Mustafa Besim, uuringut rahastasid Rootsi, Taani, Soome ja Norra.
Teadlased võtsid eelduseks, et 2016. aastal saavutatakse kokkulepe, mis teeb Küprosest kahe kogukonna ja kahe poliitiliselt võrdse piirkonnaga föderatsiooni, nagu näeb ette 2014. aasta veebruari ühisdeklaratsioon.
«Saare mõlemad pooled saavad kasu «rahudividendidest», mis tulevad kahest allikast: 74 miljoni elanikuga Türgi turu avanemisest Küprose kreeka kogukonnale ja 500 miljoni elanikuga Euroopa Liidu turu avanemisest Küprose türklastele.»
Majandusteadlaste hinnangul tõuseks saare SKT 2012. aasta hindade põhjal 2016. aasta ligi 20 miljardilt eurolt 2035. aastaks 45 miljardini, ühinemisleppeta aga vaid 25 miljardini.
Vahemeres asuv Küpros on jagatud kaheks osaks alates 1974. aastast, mil Türgi väed tungisid saarele ajendatuna Kreeka riigipöördest, mille järel kerkis üles oht, et Kreeka võib Küprose endaga jõuga liita. 1983. aastal välja kuulutatud Põhja-Küprose Türgi Vabariiki tunnustab vaid Ankara, kellel on saare selles osas 35 000 sõdurit.