/nginx/o/2014/05/21/3049660t1h75f9.jpg)
Soome välispoliitika instituudi vanemuurija Charly Salonius-Pasternak rääkis uudisteagentuurile STT, et vaid üksikute riikide hävituslennukid on kogu aeg kõrgeimas valmisolekus, suutes koheselt reageerida üle kogu riigi.
Kaitseekspert: Hornetite aeglane reageerimine polnud üllatav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome avalikkust jahmatas tänases Savon Sanomates ilmunud artikkel, millest ilmnes, et õhujõudude Hornet-hävitajad tõusid õhku neli tundi pärast häiret, mille põhjustasid 20. mail kahel eri ajal ebaseaduslikult õhuruumi sisenenud Vene lennukid.
Piiririkkumiste ajal võttis Vene lennukitega ühendust üksnes lennujuhtimiskeskus.
Savon Sanomate andmetel oli Hornetite valmisolekut pärast tihedat treeningperioodi ajutiselt vähendatud.
Salonius-Pasternaki sõnul on õigustatud, kui maksumaksja esitab nii aeglase reageeringu kohta küsimusi. Kiirreageerimisvõimeliste lennuüksuste ülalpidamine läheks tema sõnul aga väga palju maksma.
«Kas mõistlikum on see, et piloodid saavad terve nädala harjutada või istuvad võimalikku häiret oodates kabiinides?»
President Sauli Niinistö ütles juhtunut kommenteerides rahvusringhäälingule YLE, et silma hakkab kaitsejõudude ressursside nappus ja nii see olla ei tohi.
Riigipea rõhutas, et Soome peab riigikaitsega seotud asjad hoidma korras ja ennustas, et sellest saab järgmiste üldvalimiste üks suuri teemasid.
Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Pertti Salolainen peab piinlikuks väiteid valmisoleku nõrgast tasemest olukorras, kus võõra riigi lennukid rikuvad õhupiiri.
«Kaitseminister (Carl Haglund) peab andma selgitusi just selles osas, mis puudutab Hornetite tegutsemist või selle puudumist. See on küsimus, mis jäi siin veidi lahtiseks ja mis vajab täiendavad selgitust. See on keeruline teema, sest kui Rootsi ei saanud Vene hävitajate lähenedes oma lennukeid õhku saadetud, oli selle üle palju naermist.»
Salolaineni sõnul on nüüd oluline saada teavet sellest, milline ikkagi on Soome Hornetite valmisolek kaitsta õhuruumi. Suur küsimus on see, et milliste summadega Soome kaitsejõud peavad hakkama saama ja mida nende eest saab. «See on järgmiste parlamendivalimiste kesksemaid küsimusi. Need, kes ütlevad, et Soome ei pea liituma NATOga, peaks väga tugevasti toetama korralike summade eraldamist riigikaitseks. Iga üks teab, et nende rahadega, mis meil on praegu, me hakkama ei saa. Neile tuleks lisada vähemalt 150 miljonit eurot aastas. Ka sellega ei saa kaua rahuldada mereväe ja õhujõudude vajadusi.»
Salolaineni sõnul on väga raske uskuda, et Vene lennukite korraldatud õhupiiririkkumiste puhul on olnud tegemist ainult hooletuse või inimliku eksitusega. Seda on raske uskuda, sest kaks lennukit juba tulid ja kolmas oli samuti meie poole teel ning tee tekitab küsimusi, lisas ta.
Salolainen oli hämmingus, et parlamendi väliskomisjoni liikmed kuulvad saavad kaitsepoliitika kohta teavet meedia vahendusel. Ta täpsustas, et oli teadlik õhupiiri rikkumistest, kuid mitte Soome reageeringust.
«Informatsiooni liikumine on olnud probleemne juba kaua. Väliskomisjoni esimees Timo Soini on pööranud sellele korduvalt tähelepanu,» jutustas Salolainen.
Kaitseministeerium juhtunut avalikult ei kommenteeri. Minister Haglund on aga perega puhkusereisil ja seda kuni järgmise nädala teisipäevani.