Vene ametnik: Kõrgõzstani kriisi taga on kohalik narkosõda

USA merejalaväelased ja kohalikud põllumehed moonipõllul Helmandi provintsis Afganistanis. Foto: SCANPIX

Venemaa föderaalse narkokontrolliteenistuse juhi Viktor Ivanovi sõnul põhjustas poliitilise kriisi Kõrgõzstanis kohalike narkoklannide omavaheline võimuvõitlus.

Olemasolevad tõendusmaterjalid näitavad selgelt, et endisel juhtkonnal oli tugev kontroll narkokaubanduse üle riigis, rääkis Ivanov raadiojaamale Ehho Moskvõ antud intervjuus.

See aga ärritas teisi (kohalikke, RIA Novosti) narkoparuneid, kes kartsid ilmajäämist oma kasumiosast (illegaalses narkokaubanduses), selgitas ta.

Senine president Kurmanbek Bakijev kaotas ametikoha seoses aprilli alguses aset leidnud riigipöördega ja põgenes Valgevenesse. Vahevalitsuse juht Roza Otunbajeva süüdistab kukutatud riigipead ametipositsiooni kuritarvitamises, korruptsioonis ja tsiviilelanike tulistamises aprillirahutuste ajal.

Ekspresidenti süüdistatakse hiljutiste etniliste rahutuste juhtimises, mille käigus kaotas elu ametlikel andmetel ligi 300 inimest.

Usbekkide (moodustavad 15 protsenti Kõrgõzstani elanikkonnast) ja kirgiiside vahelised arveteõiendamised puhkesid 11. juunil Ošis ja laienesid hiljem Džalalabati linna.

Oši oblast, mis piirneb Tadžikistaniga, on Afganistanis toodetud oopiumi suurim läbiveopiirkond. Afganistanis valmistatakse 90 protsenti kogu maailma oopiumist.

Viktor Ivanovi sõnul on narkoparunid huvitatud võimul olevatest poliitikutest, kes saaksid aidata neil «raha kottidesse toppida». Nad vajavad jõudu, et illegaalsest narkoärist ja samuti ka varimajandusest suuremat kasumit saada, lisas ta