/nginx/o/2008/07/10/55838t1he4cf.jpg)
Europarlamendi saadiku Tunne Kelami hinnangul sõltub Läänemere strateegia edukus tõhusamast strateegilisest juhtimisest ning liikmesriikide omavahelisest paremast koordineerimisest.
Kelam: Läänemere strateegia edukus sõltub juhtimisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Brüsselis Euroopa Komisjoni ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu eestvedamisel toimunud konverentsil «Läänemere strateegia elluviimine Euroopa ja Põhjamaade koostöösünergias», tõdes Euroopa Parlamendi Balti-Euroopa saadikuühenduse esimees Tunne Kelam, et strateegia rakendamine vajab senisest paremat koordineeritust, efektiivsemat juhtimist ning läbipaistvamat rahastamist, vahendas Kelami pressiesindaja.
Tunne Kelam väitis oma ettekandes, et hetkel jääb Euroopa Liidu tasandil vajaka terviklikust ülevaatest, mis puudutab Läänemere strateegia eri tegevusi ja projekte. Kelami sõnul pole siiani veel kooskõlastatud seisukohti strateegia prioriteetide suhtes. Samuti napib informatsiooni, millised regioonid ja organisatsioonid on strateegiasse kaasatud, milliseid uusi projekte eri piirkondades kavandatakse.
Kelami sõnul märgiti mitme esineja poolt regioonide puudulikku kaasamist strateegia kujundamisesse.
Kelami arvates on Läänemere strateegia kaugemaks eesmärgiks territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine, milleks Lissaboni leping pakub võimalused. «Strateegia ei saa manduda liikmesriikide erinevateks ostunimekirjadeks, vaid peab keskenduma projektidele, mil on väärtus Läänemere piirkonna kui terviku arengule.»
Kelami sõnul tekitab teatavat muret Läänemere strateegia juhtimise hetkeseis.
«Ühelt poolt on Euroopa Komisjon rõhutanud, et strateegia juhtimine ja elluviimine on liikmesriikide ülesanne. Teisalt - kui strateegiat peavad «juhtima» kaheksa asjaosalist riiki, siis ei juhi seda keegi,» väitis Kelam.
Üheks lahenduseks oleks, kui igal aastal oleks strateegial «eesistuja», mida piirkonna riigid võiksid rotatsiooni korras teostada.
Eesti saadik tõstatas küsimuse strateegia tegevuste otserahastamisest Euroopa Komisjoni poolt. Teadaolevalt tekib Euroopa Parlamendi saadikute algatusel Euroopa Liidu 2011. aasta eelarves Läänemere strateegia eelarverida. Euroopa Komisjon on liikmesriikidelt küsinud, mille jaoks ja kui palju nad raha sooviksid. Tunne Kelami väitel on see küsimus aga liiga üldiselt formuleeritud.
«Euroopa Liidu 2011. aasta eelarves strateegia jaoks vahendite planeerimiseks peab Euroopa Komisjon kehtestama konkreetsemad kriteeriumid nii rahastavate tegevuste kui ka planeeritavate piirkonnaüleste projektide osas.» Tunne Kelami ettepanekul võiks Euroopa Liit otsefinantseerimist kasutada paremaks koordineerimiseks ning «seemnerahana» uute
projektide toetamiseks, kui need hõlmavad piirkonna kui terviku probleeme.
Konverentsil esinesid Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika Peadirektoraadi peadirektor Dirk Ahner, Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Halldór Asgrimsson, Informal Baltic Sea Groupi esimees Kjell Nybacka, mitmete Läänemerepiirkonna regioonide ja organisatsioonide esindajad.