Vene tuntumad inimõigusorganisatsioonid Memorial ja Moskva Helsingi Grupp ei toeta Volgogradi taasnimetamist Stalingradiks.
Vene inimõiguslased ei toeta Volgogradi ümbernimetamist Stalingradiks
«Seda ei tohiks juhtuda. Iialgi ei tohi unustada kuritegusid, mille Stalin oma rahva kallal toime pani,» ütles Memoriali juht, ajaloolane ja inimõigusaktivist Arseni Roginski laupäeval Interfaxile.
«On kohanimesid, mille taaskasutusele võtmine ületab regionaalse tähtsuse. Nimetada ajaloolise tõe ja mälu poole püüdlemise asemel Volgograd ümber Stalingradiks tugevdaks müüti Stalinist kui Suure
võidu sepitsejast ja suurriigi staatuse saavutajast. Lõppkokkuvõttes annaks see jõudu ideele autoritaarse Venemaa tugevdamisest,» seletas ta.
Moskva Helsingi Grupi juhi Ljudmila Aleksejeva sõnul oleks see talle isiklikult suureks löögiks, kui Volgogradist peaks taas Stalingrad saama.
«Lisaks kibedatele tunnetele, mida Stalin demokraatlikult meelestatud inimestes tekitab, on mul tema vastu ka isiklik vimm. Mu isa surm Suure Isamaasõja ajal tulenes Stalini ebakompetentsusest nõukogude relvajõudude ülemana, tema julmusest ja hoolimatusest inimohvrite suhtes. Sõda, mis nõudis niivõrd palju inimelusid, läks meile seetõttu maksma veel miljoneid elusid,» ütles Aleksejeva Interfaxile.
President Vladimir Putin ütles reedel Normandia dessandi 70. aastapäeval Prantsusmaal Deauville'is Vene sõjaveteranidega vesteldes, et küsimus Volgogradi ümbernimetamisest tuleb otsustada kohaliku referendumi teel. «Teeme nii, nagu Volgogradi elanikud otsustavad,» lausus ta.
Vene kommunistid on korduvalt nõudnud Volgogradi ümbernimetamist Stalingradiks.
Kuni 1925. aastani kandis linn Tsaritsõni nime. Aastail 1925-1961 kandis linn nime Stalingrad. 1961. aastal sai linn oma praeguse nime.
1942. aasta juulist 1943. aasta veebruarini peeti linnas ja selle ümber maha üks Teise maailmasõja ohvriterohkemaid lahinguid, mille tulemus aitas koos Kurski lahinguga tuua pöörde Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vahelises sõjategevuses.