Sekeldused koalitsioonis muutsid eilsed presidendivalimised alandavaks läbikukkumiseks ning näitasid praeguse liidukantsleri Angela Merkeli nõrkust.
Kantsler Angela Merkel lakub kurvalt haavu
Kuigi Merkeli koalitsioonil oli valimiskogus piisavalt partnereid, et kindlustada Christian Wulffi presidendikssaamine esimese valimisvooruga, ei suutnud Wulff endale absoluutset enamust kahel esimesel voorul koguda, vaid osutus valituks alles kolmandas valimisvoorus, mistõttu venis valimine erakordselt pikaks, vahendab AFP.
Pärast kahte ebaõnnestunud valimisvooru osutus kolmas Merkeli jaoks eriti närvesöövaks. Seni võimukas ja populaarne Merkel on oma soosingut kaotamas. Nimelt näitas viimane meediaväljaande Bild poolt tehtud küsitlus, et lausa 48 protsenti sakslastest oleksid soovinud Merkeli tagasiastumist, kui Wulff oleks valimised kaotanud.
Meedia pole Merkeliga viimasel ajal sugugi armuline olnud. Nii osutusid Bildi sõnul valimised Merkelile tugevaks kõrvakiiluks, vasakpoolne Die Zeit pidas neid alandavateks, Handelsblatt kirjeldas eile toimunut kui Merkelile avaldatud umbusaldusavaldust ning Der Spiegel pidas seda naise suurimaks ebaõnnestumiseks.
Poliitikateadlane Oskar Niedermayer peab koalitsiooni tegevust samuti nõrgaks. «Koalitsioon on selgelt läbikukkunud, kuna ei suuda hoida ühtsust ega teha uut algust, mida ta väga hädasti vajaks, et pääseda juba nädalaid kestvast langusest,» ütleb Niedermayer.
Guido Westerwelle Merkeli koalitsioonipartnerist Liberaaldemokraatlikust Parteist (FDP) üritas pettumust peita ning oli õnnelik, et president vähemalt lõpuks valitud sai. «Ainus, mis loeb, on see, et me saime presidendi kolmandas voorus absoluutse enamusega valitud ning näitasime sellega selget ülekaalu vastaste üle,» kommenteeris Westerwelle uudistekanalile N-TV.
Erakorralised presidendivalimised toimusid seetõttu, et eelmine president Horst Köhler teatas 31. mail oma tagasiastumisest.