Soome ajakirjanik: Vene infosõdadeks tuleb olla hästi ettevalmistunud

Hävituslennukeid ei saa osta kiiresti, infosõjaks saab aga kärmelt valmistuda. Fotol hävituslennuk F/A-18E Super Hornet. Foto: SCANPIX

Ajalehe Ilta-Sanomat toimetaja Arja Paananen kirjutab nädal tagasi presidendi Kultaranna suveresidentsis toimunud päevapoliitilistele aruteludele tagasi mõeldes, et tänapäeva jõulisteks infosõdadeks tuleb olla hästi ettevalmistunud.

Kultarannas räägiti palju NATOst, kuid ka teistest Soome võimalikest uutest kaitselahendustest, nagu koostöö Rootsi ja Euroopa Liiduga.

Ükskõik mille kasuks seal ka otsustati, kuid neid vilju saab proovida alles aastate pärast. Venemaa uus sõdimisviis on näidanud, et Soomet ei aitaks isegi maamiinid, kui üle piiri tullakse mitte tankide, vaid erinevate info- ja küberoperatsioonidega, kirjutab ajakirjanik.

Venemaast rääkides on tulevikku raske ennustada. «Keegi meist ei tea, kas Vladimir Putini ja tema mõttekaaslaste võimuperiood kestab veel kümneid aastaid või lõpeb see sama üllatuslikult, kui kadus võimult Viktor Janukovõtš või lagunes Nõukogude Liit.»

Ühes saab Paananeni arvates aga olla kindel, et Venemaa testib Soomet lugematu arv kordi infosõja vahenditega ja see on palju tõenäolisem kui reaalsete relvade kasutamine.

«Uusi hävituslennukeid ei saa me osta kiiresti, kuid lihtsate põhitõdede omandamist Venemaa infosõjale reageerimise kohta saaks õpetada riigijuhtidele, kõrgetele ametnikele, ajakirjanikele ja ka tavainimestele. Las siis idanaaber korraldab erinevaid provokatsioone, meie aga suudame reageerida kiiresti, parandada vigu, paljastada valesid ja tunda ära katsed provotseerida ning õhutada russofoobiat.»

Teine nö vaese mehe Hornet (hävituslennuk, PM) oleks Paananeni arvates see, kui Soome hoolitseks nö oma venelaste eest nii hästi, et Kreml ei saaks neist mitte kunagi moodustada rahulolematute kaasmaalaste gruppi, keda Venemaa peaks tulema kaitsma.

Kolmas odav Hornet oleks aga see, kui Soome meediaettevõtted panustaks rohkem Vene uudiste kajastamisesse. «Krimmi okupeerimise juhtum näitas, kuidas Vene imperialism ja demokraatia puudumine tulid nii mitmelegi soomlasest ametnikule üllatusena, kuigi Venemaa teemadele spetsialiseerinud ajakirjanikud olid püüdnud selle eest hoiatada juba aastaid.»

Vene ohu ees ei maksa muutuda paranoiliseks, küll aga tuleb loobuda sinisilmsusest, kirjutab Paananen.

Kultaranna kinnistes aruteludes oli sinisilmsus esindatud sellega, et mitte üheltki osalejalt ei võetud ära mobiiltelefoni, kuigi Venemaal oleks need pandud kohe Putini turvameeste raudkappi. Vana luuraja Putin poleks jätnud midagi juhuse hooleks, summeeris ta.