/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/05/24/44065t1hf964.jpg)
SRÜ ja Balti riikides püütakse venekeelse inforuumi normaalset arengut kõigiti takistada, leiab Venemaa riigiduuma.
Moskva pole rahul venekeelse inforuumiga SRÜ-s ja Baltimaades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hoolimata SRÜ liikmesriikide püüetest täita 1996. aastal vastuvõetud inforuumi kujundamise kontseptsioonis sätestatud põhiülesannet, peame täna kahetsusega tõdema arvukaid poliitilisi ja majanduslikke probleeme selle elluviimisel,» on öeldud neljapäeval riigiduumas alanud istungi resolutsiooni eelnõus.
Istungi teema on sõnastatud järgmiselt: «Venekeelsete massiteabevahendite olukorrast ja toetusest SRÜ riikides, Lätis, Leedus ja Eestis». Istung korraldati SRÜ riikide ja kaasmaalastega sidemeid arendava duumakomitee algatusel koostöös Venemaa ühiskondliku kojaga.
«Tuleb märkida, et Venemaa informatsiooniline kohalolek lähivälismaal on viimase 15 aastaga märgatavalt vähenenud. Postsovetlike riikide poliitiline eliit ajavad poliitilist konjunktuuri silmas pidades sihikindlalt, pahatihti majanduslikke hoobasid kasutades, vene keele väljatõrjumise poliitikat, vähendades Vene meediakanalite levikut oma riikides. Tekkiva infovaakumi täidavad teiste riikide ressursid, misläbi need suurendavad oma kohalolekut postsovetlikus ruumis,» sedastavad kuulamistel osalejad.
Nad tuletavad meelde, et 2000. aastal vastuvõetud Venemaa Föderatsiooni infojulgeoleku doktriin näeb ette «Venemaa riikliku poliitika eesmärkide ja põhisuundade ning tema seisukohtade olulisimates küsimustes selgitamist välisauditooriumile».
Sellest lähtudes seisab Vene riigi ees ülesanne «tagada maksimaalse võimsusega oma informatsiooniline kohalolek lähivälismaa riikides», on öeldud resolutsioonis. Selle õiguslikuks aluseks peavad saama kahepoolsed rahvusvahelised lepingud.