Charles Taylor tahab pääseda Briti vanglast

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Charles Taylor 1990. aastal.
Charles Taylor 1990. aastal. Foto: SCANPIX

Sõja- ja inimsusvastaste kuritegude eest 50 aastaks vangi mõistetud ja Ühendkuningriigis Franklandi vanglas hoitav Libeeria endine president Charles Taylor tahab kanda karistust Rwandas.

Advokaat John Jonesi hinnangul rikutakse Taylori inimõigusi ning ta soovib üleviimist Rwandasse, kus kannavad karistust kõik ülejäänud Sierra Leone kodusõjas toime pandud kuritegude eest süüdimõistetud. Briti välisministeeriumi teatel otsustab Taylori kaebuse üle Haagis asuv tribunal.

Hollandis Haagi lähedal asuva Leidschendami sõjakuritegude eritribunal mõistis Taylori 2012. aasta mais süüdi 11. sõjaroimas ja inimsusvastases kuriteos Sierra Leone kodusõjas aastatel 1991-2002. Karistuseks mõistis kohus Taylori mullu 50 aastaks vangi.   

66-aastane Taylor, kellest sai esimene sõjakuritegudes süüdi mõistetud endine riigipea pärast Teist maailmasõda, kaebas kohtuotsuse edasi, viidates õiguslikele vigadele protsessi vältel. Kohus ei pidanud kaitsjate väiteid aga põhjendatuks.

Süüdimõistva otsuse järgi toetas Taylor naaberriigi mässulisi kurikuulsast rühmitusest Sierra Leone Revolutsiooniline Ühisrinne (RUF), kes mõrvasid, vägistasid ja sandistasid tsiviilelanikke. Relvaäri ja piirkonna rikkalike maavarade, eelkõige teemantimüügi arvel õnnestus Tayloril aga rikastuda.

Muu hulgas süüdistasid tunnistajad endist riigipead mõrvades, käte maharaiumises, vägistamises, seksuaalorjuses, lapssõdurite värbamises ja nende narkouimas lahingusse saatmises. Sõjategevuse tulemusena hukkus hinnanguliselt 120 000 inimest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles