Surve Al-Maliki tagasiastumisele Iraagis kasvab

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Peeter Raudsik
Copy
Iraagi armee vabatahtlikud.
Iraagi armee vabatahtlikud. Foto: SCANPIX

Iraagi peaminister Nouri Al-Maliki toetus on kahanenud nii kodus kui ka rahvusvaheliselt.

Iraagi ja Levanti Islamiriigi (ISIL) äärmuslaste tegevus on peaminister Al-Maliki pannud tugeva surve alla. USA on andnud mõista, et juhul kui Al-Maliki ei suuda valitsemisse kaasata teisi gruppe, siis Ühendriigid Iraaki ei saa toetada.

«Me oleme avalikult öelnud, et nii peaministril kui ka kõigil teistel liidritel, kes soovivad riiki juhtida, peab olema plaan sunnide, šiiitide ja kurdide kaasamiseks. Nad kõik peavad tundma, et nende huvidega arvestatakse poliitilises protsessis,» ütles Obama Valge Maja pressikonverentsil.

ÜRO kutsus samuti üles ühtsema valitsuse suunas töötama, sest see saab olla ainus viis ISIL-i tagasilöömiseks.

«Õhulöökidega [ISIL-ile] vastamine võib avaldada nõrka mõju või isegi olla takistav, kui ei toimu edasiminekut kõikehõlmavama Iraagi valitsuse poole,» sõnas oma avalduses ÜRO peasekretär Ban Ki-moon.

Al-Maliki tagasiastumine on muutumas vältimatuks

Šiiidist Al-Maliki toetus on Iraagis kadumas pea täielikult. Täna avaldas tema suunal kriitikat ka šiiitide kõrgeim usujuht pea-ajatollah As-Sistani.

«Vaja on peamiste poliitiliste gruppide vahel alustada dialoogiga, mis viiks efektiivse valitsuseni ja omaks rahva toetust,» ütles As-Sistani reedese palvuse ajal peetud kõnes.

Kurdide ja sunniitide vastuseis Al-Malikile on suur. Al-Maliki jätkamisel on rahvusliku dialoogiga alustamine vähetõenäoline.

Äärmuslastega sõjajalal olev riik vajab, aga ühtsust praegu enam kui kunagi varem.

Tagasi üles