Rõivas: kogu Euroopa sõltub Vene gaasist, energiasõltuvust tuleb vähendada

Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Postimees kohtus Berliinis lühidalt Eesti peaministri Taavi Rõivasega, et pärida teemade kohta, mis olid arutlusel Eesti valitsusjuhi ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli kohtumisel.

Euroopa valitsusjuhtide tippkohtumisel Brüsselis saab Jean-Claude Juncker vägagi tõenäoliselt, seda kinnitas ka Merkel, Euroopa valitsusjuhtide toetusmandaadi. Mida tähendab see Suurbritanniale – Cameron on teinud kõva lärmi, ähvardanud koguni saareriigi lahkumisega Euroopa Liidust?

Rõivas: Sel probleemil on tegelikult kaks poolt. Ühelt poolt on selles, mida me Euroopa Komisjonilt järgmiselperioodil ootame, ühte meelt nii Eesti, Saksamaa kui ka Suurbritannia – me kõik usume, et siseturgu tuleb panustada, et oluline on korras rahandus jne. Kõik see on kirjas ka Junckeri teesides. Eri meelt ollakse vaid selles, kas Jean-Claude Juncker on kõige õigem inimene neid asju tegema või oleks veel kandidaate. Samas pole tänaseks pakutud tõsiseltvõetavaid alternatiivseid kandidaate, ka mitte brittide poolt.

Cameroni seisukoht on mõistetav – tema soov on, et see protsess poleks nii automaatne. Levib ka selline hoiak, et tulevikus võiks Euroopa valitsusjuhtidel olla võimalus valida keegi muu kui parteide esikandidaat. Ma arvan, et seda tasuks toetada. Praegu on tekkinud olukord, kus konservatiivse erakonna esikandidaat suure tõenäosusega sobib enamikele valitsusjuhtidele.
Erimeelsustes pole midagi traagilist. Ei saa eeldada, et 28 riiiki on nii olulises küsimuses üht meelt.

Teema on Suurbritannia sisepoliitikas väga teravalt üleval, ka avalikkus peab seda väga oluliseks probleemiks. Loodan aga, et jõuame lõpuks ka Suurbritanniale sobivate lahendusteni.

Saksamaa loodab siiski Ukraina kriisi rahumeelsele lahendamisele. Ent kui vaadata Venemaa viimaseid samme, vägede lisandumist piirile, sellele vist eriti panustada ei saa – kas arutasite Merkeliga ka võimalikke sanktsioone?

Rõivas: Nii Saksamaa kui teised Euroopa rigid on seisukohal, et kui olukord ei deeskaleeru, tuleb arutada järgmisi sanktsioone Venemaale. Siiski panustavad kõik olukorra rahumeelsele lahenemisele.

Tõsi, viimane info olukorra rahumeelset lahenemist ei näita ja see on murettekitav. Kindlasti on lähipäevadel kriitiline aeg, et ka Euroopa Ülemkogu saaks aru, kas on tarvis rakendada  täiendatavaid sanktsioone. Seda arutasime ka täna Angela Merkeliga. See on reaalne võimalus, kui pole näha, et olukord rahumeelselt laheneda võiks.

Millistest sanktsioonidest jutt käis?

Rõivas: Täna me sanktsioonidest konkreetselt ei rääkinud. Sanktsioonide kolmas pakett on ju üldiselt teada: see puudutab kaubandust, relvastuspiiranguid jm.  Need on tõsised asjad, mis mõjutavad kindlasti ka Euroopa majandushuvisid, Eestit sealhulgas. Kuid kui tuleb valida, kas lühiajaline majanduslik kasu või Euroopa julgeoleku tagamine, on viimane kõige tähtsam. Peame tegema kõik selleks, et Euroopa julgeolek oleks tagatud ega olukord ei läheks hullemaks, kui juba on.

Küsis liidukantsler ka Eesti ja Venemaa suhete kohta, julgeolekuperspektiivi silmas pidades?

Rõivas: NATO liikmena on Eesti mõistagi hoopis teistsuguses positsioonis kui Ukraina. Kuid vahetu sõjaohu puudumine ei tähenda, et me poleks huvitatud olukorra rahunemisest ja oma kindlustunde tõstmisest. NATO kohalolek peab kõigis liikmesriikides nähtav olema.

Rääkisite ka energiajulgeolekust?

Rõivas: Meie piirkonna energiajulgeolek peab olema tagatud. Mitmed projektid selles suunas on lõpule jõudmas, vähendamaks Baltikumi, Poola ja Soome energiasõltuvust. Kuid mitte ainult meie, vaid ka ülejäänud Euroopa on suuresti Vene gaasist sõltuv. Lisaks regionaalsetele projektidele tuleb leida suuremaid strateegilisi lahendusi, vähendamaks kogu Euroopa energiasõltuvust.