/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/06/23/3140687t1h127d.jpg)
Praeguse seisuga peab NATO-Vene alusdokumendist kinni vaid NATO, ütles USA suursaadik alliansi juures Douglas Lute esmaspäeval.
Lute: NATO-Vene alusdokumendist peab praegu kinni ainult allianss
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa ei astu Ukraina kriisiga seoses vastutustundlikke samme ega ole asunud toetama ka Ukraina presidendi Petro Porošenko rahuplaani, selle asemel on Moskva toimetanud üle piiri separatistidele raskerelvastust ja suurendanud uuesti vägesid Ukraina piiril, ütles Lute Brüsselis NATO välisministrite kohtumise eel pressibriifingul.
Ühtlasi kinnitas Lute, et vahetud meetmed, mida NATO on Ukraina sündmuste valguses oma idapoolsete liikmesriikide kindlustunde suurendamiseks rakendanud, jäävad jõusse vähemalt aasta lõpuni.
Vastates küsimusele, millised tingimused peab Venemaa NATO-Vene nõukogu tegevuse jätkumiseks täitma, ütles ta, et Moskva peab käituma nagu partner, kellena ta ennast alusaktile allkirja andes määratles.
«Alustama peaks Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamisest,» sõnas Ühendriikide diplomaat.
24.-25. juunil peetakse Brüsselis NATO välisministrite kohtumine.
NATO ja Venemaa sõlmisid 1997. aastal kahepoolsete suhete alusakti, millega osapooled lubasid kinni pidada ÜRO hartast ja 1975. aasta Helsingi lõppaktist ning NATO andis ühepoolse lubaduse mitte paigutada uutesse liikmesriikidesse «suurel hulgal» vägesid.
2002. aastal loodi NATO-Vene nõukogu, mille tegevuse allianss külmutas pärast seda, kui Venemaa okupeeris märtsi algul Krimmi ja liidendas selle kuu keskpaigaks.