Euroopa Ülemkogu teeb tõenäoliselt otsuse uue komisjoni presidendi kohta

Matti Maasikas.

FOTO: Raigo Pajula

Tänane Euroopa Liidu üldasjade nõukogu Luksemburgis valmistas ette 26.-27. juunil toimuvat Euroopa Ülemkogu, mis teeb tõenäoliselt ametliku otsuse Euroopa Komisjoni järgmise presidendi kandidaadi kohta, Eesti toetab sellele ametikohale Luksemburgi endist peaministrit Jean-Claude Junckerit.

Eestit kohtumisel esindanud suursaadiku Euroopa Liidu juures Matti Maasika sõnul on käesoleval nädalal toimuva Ülemkogu peamisteks aruteluteemadeks Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste valdkonna edasine strateegiline areng ja energiajulgeoleku küsimused, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

Ülemkogul on kavas teha kokkuvõtte Euroopa poolaasta protsessist ja kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni soovitused liikmesriikidele. Samuti arutab Ülemkogu Euroopa Liidu järgmise viie aasta strateegilisi prioriteete

Ülemkogu kohtumise raames on kavas allkirjastada Euroopa Liidu vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepingud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga.

Maasika kinnitusel arutab Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu järgmise viie aasta strateegilisi prioriteete, mis peaksid saama aluseks järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu tööprogrammile.

«Eesti jaoks on võtmetähtsusega siseturu tugevdamisega seonduv, Euroopa Liidu nelja põhivabaduse kaitse, konkurentsivõime areng ja kasv kui ka väliskaubandusküsimused, sealhulgas edasiminek Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerlusega (TTIP),» ütles Maasikas.

Lisaks on ülioluline Euroopa Liidu kui välispoliitilise toimija rolli tugevdamine, eriti arvestades Euroopa Liidu naabrusesse naasnud agressiivset geopoliitilist mõtte- ja tegutsemisviisi.

Eesti alalise esindaja ELi juures Matti Maasika sõnul hõlmavad Euroopa Liidu sise- ja justiitsasjade nn Stockholmi jätkuprogrammi uued strateegilised suunised piirikontrolli, varjupaiga, rände, ning politsei- ja õigusalase koostöö küsimusi. Maasika sõnul lisati Eesti ettepanekul Euroopa Ülemkogu järelduste teksti innovaatiliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamise vajadus.

«Infotehnoloogia lahenduste üheks oluliseks arendajaks siseküsimuste ja turvalisuse valdkonnas on Tallinnas asuv IT-süsteemide operatiivjuhtimise agentuur eu-LISA,» kommenteeris Maasikas.

Kliima- ja energiaküsimustest on Euroopa Ülemkogul kavas vaheülevaade Euroopa Liidu 2030 kliima- ja energiapoliitika arengutest. Suursaadik Matti Maasika sõnul on seekordsel ülemkogul fookuses ennekõike energiajulgeoleku küsimused ning kavas on esmane mõttevahetus Euroopa Liidu energiasõltuvuse vähendamise tegevuskava üle.

«Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liit suurendab tähelepanu energiajulgeoleku tagamisele ja regionaalsete energiaprojektide elluviimisele,» ütles Matti Maasikas. «Meile on oluline, et mindaks edasi juba töös olevate energiajulgeolekuprojektidega,» täpsustas Maasikas.

Üldine kokkulepe Euroopa Liidu kliima- ja energiaküsimuste raamistiku põhimõtete kohta tuleb saavutada käesoleva aasta oktoobri ülemkogul.

Maasika sõnul otsustas tänane Euroopa Liidu üldasjade nõukogu anda Albaaniale ametliku liikmekandidaadi staatuse, mille Ülemkogu peab heaks kiitma. Albaania esitas Euroopa Liiduga liitumise taotluse 2009. aastal.

Euroopa Liidu üldasjade nõukogu kiitis heaks Aadria-Joonia makroregionaalse strateegia ning võttis vastu Euroopa Liidu meresõidu turvalisuse strateegia, mille tegevuskava on plaanis vastu võtta 2014. aasta detsembris.

Üldasjade nõukogu kinnitas Euroopa Liidu Nõukogu järgmise eesistumiskolmiku – Itaalia, Läti ja Luksemburgi – 18-kuulise tööprogrammi.

Tagasi üles