/nginx/o/2014/06/26/3145575t1h56e2.jpg)
Lindiskandaal võib mõjutada Poola välisminister Radosław Sikorski šansse kandideerimisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikohale.
Poola lindiskandaal võib rikkuda Sikorski plaane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne eilset usaldushääletust parlamendis kõnega esinenud Poola peaminister Donald Tusk ütles, et kui mõni isik või organisatsioon sooviks blokeerida Sikorski kandidatuuri tänavu paruness Catherine Ashtonist vabanenevale ELi välispoliitikajuhi kohale, siis võidakse kasutada selleks lindiskandaali.
Ühes avalikuks tulnud lindistusel väidab Sikorski väidetavalt, et Poola tugev liit USAga pole midagi väärt ning on isegi kahjulik, kuna loob võltsi turvatunde. Samuti nimetas Sikorski lindistuses ebakompetentseks Briti peaministri David Cameroni ELi-poliitikat. Poola välisministeeriumi sõnul on Sikorski sõnavõtt kontekstist välja rebitud ning välisminister ise on nimetanud seda organiseeritud rünnakuks valitsuse vastu.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja määrab ametisse ülemkogu, kus valituks osutumiseks on vaja riikide kvalifitseeritud häälteenamust. See tähendab, et nõukogu hääletustel ei ole liikmesriikidel mitte üks, vaid erinev arv hääli. Eestil on näiteks neli häält, kõige suurem on aga häälte arv Saksamaal, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigil, kellel on kõigil 29 häält.
Samas on võimalik, et ülemkogus hääletust ei toimugi ja otsus langetatakse üksmeelselt. Kuna kõrge esindaja on ühtlasi ka Euroopa Komisjoni asepresident, siis nõuab tema ametissenimetamine ka komisjoni presidendi heakskiitu, kusjuures viimasel on vähemalt formaalselt ka vetoõigus. Komisjoni ridadesse kuuluvana peab kõrge esindaja pälvima ka parlamendi heakskiidu.