Plancki teleskoop salvestas iidse kosmilise valguse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marlen Rein
Copy
Plancki imeline avastus
Plancki imeline avastus Foto: ESA, HFI ja LFI konsortsium

Eelmisel aastal kosmosesse läkitatud Euroopa Kosmoseagentuuri Plancki teleskoop salvestas «kosmose vanima valguse».

Teleskoobi salvestusel on inimsilmale nähtamatud lainepikkused, mis teadlaste sõnul on väga väärtuslik andmestik ning aitab paremini mõista Universumi ajalugu. «See on imetlusväärne pilt. See on ilu,» ütles Plancki projekti teadlane Jan Tauber BBCle.

Pildi esiplaanil on näha Linnutee galaktikat. Ere horisontaaljoon on tasand, kus asuvad ka Päike ja Maa. Punase ja kollasega on fotol kujutatud kosmiline mikrolaine-taustkiirgus (CMB), mis oli Plancki projekti põhiliseks uuritavaks objektiks. CMB on «esimene valgus» ehk valgus, mis pärast Suurt Pauku sai hakata takistamatult levima üle kogu maailmaruumi. See võimaldab teadlastel saada infot Universumi vanuse, kuju ja koostise kohta.

«Näha on meie galaktika struktuuri, mis ütleb meile üüratult palju mis toimub Päikese naabruses. Kui võrrelda seda teiste galaktikatega, saame samuti palju infot selle kohta, kuidas galaktikad moodustuvad,» kirjeldas salvestise tähtsust professor Andrew Jaffe Plancki rühmast.

Planck on valmistatud väga eriliste tingimuste jaoks. Mitmed detektorid töötavad ekstreemses külmuses ehk lausa kuni 273,05 ºC miinuskraadil.

Plancki teadlaste grupp tegeleb aga juba järgmise kaardiversiooniga. Teleskoop peab salvestama vähemalt neli erinevat versiooni.

Plancki projekti teadlased analüüsivad hetkel saadud andmestikku ja selle olulisust. Täielikud CMB pildid ja analüüsid soovitakse avalikustada 2012. aastaks.

Kuigi juba praegu on piltide kohta tehtud mitteametlikke järeldusi, on see Tauberi sõnul mõttetu. «CMB on küll nähtav, aga kuna pildi resolutsiooni on suurendatud, et inimestel oleks parem vaadata, siis niisama erilist teadust sellega teha ei saa,» seletas Tauber.

Planck on Euroopa Kosmoseagentuuri projekt, mis sai alguse eelmise aasta maikuus. Kasutusel on kaks instrumenti üheksal lainesagedusel. Kõrgsageduslik instrument (HFI) 100-857 GHz ja madalsageduslik (LFI) 30-70 GHz sagedusel.

Märksõnad

Tagasi üles