Viibisin Tansaanias ajal, mil vihmahooaeg alles algas. Lopsaka loodusega rannikualadelt keskmaale sõites tee tolmas. Selle kõrval tolmasid samamoodi põllud, kus kohalikud töötasid, ning väikesed rajad, millel kõndisid suuri haokubusid vedavad naised.
Kuivas ja õigel ajal saabuvatest vihmadest sõltuvas Tansaania keskosas paikneb Chololo, mis viimased neli aastat on kandnud ökoküla tiitlit. Chololo on eduka Euroopa abiprojekti musternäide, mille puhul võitlus kliimamuutustega käib käsikäes toiduga kindlustatuse ja naiste olukorra parandamisega.
Toiduga kindlustatus tähendab sealkandis seda, et su perel jätkub ühest saagikoristusest järgmiseni piisavalt süüa – lihtne ja loogiline. Selle soodustamiseks on hea kasvatada paljusid erinevaid ilmastikutingimustega sobivaid toidukultuure, mille viljad ei valmi kõik korraga. Just see on üks oluline osa Chololo ökoküla tegemistest.
Võitlus kliimamuutustega toimub samuti lokaalselt ja tähendab konkreetseid abinõusid – viljaka põllumulla säilitamist ja parendamist ning metsade maharaiumise vähendamist. Sealjuures toetab pea kõik ühe eesmärgi saavutamiseks ette võetav ka teisi sihte. Metsade küttematerjaliks maharaiumise vähendamisel väheneb pinnase erosioon ja viljakat mulda ei lähe nii palju kaotsi. Metsade raiumist piiratakse aga sellega, et väikese Chololo küla – 5000 elanikku, mis on küla kohta Tansaanias vähe – elanikel aidatakse kodudesse lahtise lõkkekoha asemele rajada kinnine korstnaga kolle, mis vajab palju vähem küttematerjali. See omakorda parandab oluliselt Chololo naiste elu.
Küttepuude kogumine on nimelt naiste töö, niisamuti kõik tulekolde ümber toimuv. Siinkohal tasub meenutada meie rehielamuid ja suitsuses ruumis elamise mõju tervisele – korstnaga majas kaovad ka need mured.
Lisaks võimaldab uus tulekolle naistel oma aega palju mõistlikumalt kasutada. Metsade vähenemine tähendab, et naised peavad küttematerjali otsingul ette võtma järjest pikemaid retki. Veel kümme aastat tagasi piisas metsasallu jõudmiseks paarist tunnist, nüüd aga kulub kõigepealt viis tundi üldse puudeni jõudmiseks, mistõttu kestab küttematerjali kogumine terve päeva. Lahtine kolle vajas seejuures nii palju puid, et kütet koguti suisa kahel päeval nädalas. Väike kinnine pliit vajab aga poole vähem küttematerjali ja naised saavad sellevõrra enam tegeleda millegi muuga.
Chololos tähendab see ka mitmete kasulike oskuste omandamist. Naisi õpetatakse paremini majandama näiteks kanadega. Samuti omandavad nad paremaid teadmisi toidu kasvatamisest – naised on Chololos kõige aktiivsemad uute maaharimisvõtete rakendajad. Efektiivsem lähenemine tähendab, et naised suudavad toota enam, kui nende perel vaja, ning saavad seega oma kaupu ka müüa ja teenida isiklikku raha.
ÜRO hinnangul mängivad ülemaailmse toidupuuduse vähendamiseks vajalikus tootlikkuse tõstmises keskset rolli just naised – kui anda neile meestega võrdne juurdepääs põllumajandusressurssidele, võib see maailmaorganisatsiooni andmetel vähendada nälga kannatavate inimeste arvu maailmas 12–17 protsendi võrra. Näljas elab praegu aga üle 850 miljoni inimese, neist suurem osa arengumaades. Kui mujal on see näitaja pidevalt vähenenud, siis Aafrika arengumaades ja ka arenenud riikides see nii ei ole.
Maailma kõige vaesemad kogukonnad on kliimamuutustest enim mõjutatud: tegemist on enamjaolt väiketalunikega, kelle elatus sõltub loodusoludest. Kui aga vihmaperioodide saabumine pole enam regulaarne, muutuvad nende elatusvõimalused veelgi hapramaks. Kliimamuutustega toime tulemine ja inimtegevuse negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale on üks Euroopa Liidu arenguabipoliitika keskseid teemasid.
Chololo ökoküla on osa Euroopa Liidu 2011. aastal algatatud projektist globaalse kliima ja tervise alliansi (GCHA) raames.
Chololos lähenetakse kohaliku kogukonna elustiilile tervikuna ja katsetatakse mitmeid uuendusi kohalikele kõige olulisemates valdkondades – taimekasvatus, loomakasvatus, puhas vesi, energia ja metsandus. Eesmärk ongi pakkuda praktilisi lahendusi kliimamuutustega kaasnevate raskuste ületamiseks. Projekti juhivad sealseid olusid tundvad kohalikud eksperdid, ehkki projekti ennast koordineerib britt Michael Farrelly.
Kuu aega tagasi lõppes projekt oma senisel kujul, ent see ei tähenda Farrelly sõnul, et lõppeks toetatud tegevus – paljud ökoküla edukamatest talunikest on hakanud õpetajaks ja jagavad oma teadmisi teiste huvilistega.
Projekti edu taga on põhjalik eeltöö. Chololod ei valitud päris juhuslikult – see oli üks enim abi vajavatest piirkondadest Tansaanias. Samuti suheldi projekti algusfaasis põhjalikult küla elanikega, et selgitada välja nende jaoks kõige olulisemad valdkonnad. Kõik külas tehtav sobitub küll Euroopa Liidu arenguabieesmärkide ja kliimamuutuste poliitika raamistikku, ent kõige olulisem on, et see oleks ka kohalikule kogukonnale vastuvõetav ja kasulik ehk siis abiraha püütakse kasutada võimalikult efektiivselt.
Chololo elanike jaoks on toimunud suured muudatused, ent protsesse, mis Euroopa Liidu ja ÜRO hinnangul kliimamuutusi põhjustavad, see ei peata – kasvuhoonegaaside vähendamine on hoopis teiste poliitikavaldkondade pädevuses.
Ajakirjaniku sõitu Tansaaniasse rahastas Arengukoostöö Ümarlaua vahendusel Euroopa Komisjon.