Puhvertsoon Gruusias, kuhu Venemaa kavatseb jätta oma väed, lõikab läbi riigi suurima ida-läänesuunalise maantee, näitab eile Reutersi käsutusse jõudnud kaart.
Venemaa puhvertsooni Gruusias jääb tähtis ühendustee
22. august 2008, 19:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa on lubanud viia kahe nädala eest Gruusiasse saadetud tankid ja sõdurid välja, kuid jätta 500 sõdurit sügaval Gruusia südames asuvasse «vastutustsooni».
Venemaa kontrolli maantee üle kinnitas ka relvajõudude kindralstaabi ülema asetäitja Anatoli Nogovitsõn ajakirjanikele Venemaa «vastutusstsooni» kaarti näidates.
Kaardilt oli näha, et «vastutustsoon» ulatub Gruusia territooriumile ja sellesse jäävad pikad lõigud maanteed.
Puhvertsoonis on peaaegu kogu Phothi-Senaki maantee ning Nogovitsõni sõnul okupeerivad Vene väed Senaki sõjalennuvälja.
Vene ametnikud on öelnud, et tsooni loomise aluseks võeti Vene-Gruusia konfliktieelne kokkulepe, mis aga ei ole kunagi jõustunud.
«Niinimetatud vastutustsooni lõunapiir läbib kahes kohas, Agara ja Šavešebi küla lähedal, maantee,» ütles Gruusia reintegratsiooniminister Temur Iakobašvili uudisteagentuurile Reuters kokkuleppele lisatud kaarti näidates.
«Venelased tahavad luua oma niinimetatud vastutustsooni Gori lähedale, aga see rikub igasuguseid leppeid.»
Nogovitsõn ütles täna ka, et Gruusia separatistliku Lõuna-Osseetiaga külgnevale alale loodavad Vene sõjaväe kontrollpunktid on alalised.
«
Rahuvalvefunktsioone viiakse läbi alaliselt, mistõttu me ehitame neile kontrollpunktidele infrastruktuuri,» seletas Anatoli Nogovitsõn ajakirjanikele.
Samuti deklareeris kindral, et Venemaa ei kavatse Gruusia juhtkonnaga puhvertsoonide ulatuse osas läbi rääkida.
«Me ei esita härra Saakašvilile puhvertsooni kohta küsimusi,» kuulutas ta, väites, et Vene rahuvalvajad viibivad Abhaasias ja Lõuna-Osseetias vastavalt rahvusvahelistele lepetele.
«See president rikkus agressiooniga ühepoolselt olemasolevaid leppeid. Nüüd pole tal moraalset ega juriidilist õigust tingimusi dikteerida. Meie siin Gruusia rahuvalvajatele kohta ei näe,» ütles Nogovitsõn.
«See on tema südametunnistusel. Tal oli täielik võimalus rahuvalvemissiooni täita. Ta loobus sellest ise,» kommenteeris kindral Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili avaldust, et Vene vägede loodavad puhvertsoonid on Thbilisi jaoks vastuvõetamatud.
Vene väed tungisid Gruusiasse 8. augustil, et tõrjuda Gruusia pealetungi separatistlikule Lõuna-Osseetiale, kuid sisenesid ka päris-Gruusia territooriumile.
Lahingud lõppesid Prantsuse presidendi Nicolas Sarkozy vahendusel sõlmitud relvarahuleppega ning Kreml on lubanud 22. augusti õhtuks väed välja viia.
Ent isegi kui Venemaa tõmbab suurema osa oma vägedest Lõuna-Osseetiasse, jääb küsimus puhvertsoonist, mis venelaste plaanide järgi lõikub sügavale Gruusia südamesse.
«Mingeid puhvertsoone ei tule. Me ei ole nõus mingite puhvertsoonidega. Me ei luba iial midagi sellist,» ütles Gruusia president Mihhail Saakašvili.
Kõnealune tee on ainus suur maantee Thbilisi ja Lääne-Gruusia vahel, mis ühendab ka Türgit Gruusia Musta mere sadamatega. Seda kasutatakse mereühenduseta Kesk-Aasia kaupade transiidiks Musta mere kaudu.
Gruusia majandusministri esimene asetäitja Vahtang Lažava on öelnud, et Thbilisi ja Musta mere sadamate vaheline kaubavedu on kahanenud 95 protsendi võrra sellest ajast peale, kui Vene väed panid maanteele kontrollpunktid.
Venemaa väidab, et tal on seaduslik õigus paigutada oma väed «vastutustsooni», et täita vajaduse korral oma rahuvalvekohustusi Lõuna-Osseetias.