Raport: IKEA rahastas külma sõja ajal Rumeenia salapolitseid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Raport: IKEA rahastas Külma sõja ajal Rumeenia salapolitseid
Raport: IKEA rahastas Külma sõja ajal Rumeenia salapolitseid Foto: SCANPIX

Rumeenia rahvuslik salapolitsei arhiivide uurimise instituut avaldas raporti, milles seisab, et külma sõja perioodil rahastas Rootsi mööblikett IKEA Rumeenia salapolitseid.

Seni salastatud dokumentides seisab, et IKEA nõustus Rumeenias valmistatava mööbli eest rohkem maksma ning osa sellest rahast sai Rumeenia salapolitsei, edastab The Local.

Dokumendid näitavad, et IKEA maksis nõutud summad, kuid firma esindaja eitab seda.

«Tegime siseuurimise ja see näitas, et IKEAl ei olnud otsest kontakti Rumeenia kunagise salapolitseiga,» sõnas IKEA esindaja Josephine Thorell.

Briti väljaanne The Guardian viitas, et IKEA poolt makstud summa oli kuuekohaline, kuid ei täpsustanud, mis vääringus see oli.

Thorell selgitas, et IKEA oli ärilistes suhetes Rumeenia firmaga Technoforestexport ning äriasju aeti selliselt nagu see oli tollases sotsialistlikus Rumeenias tavaks.

IKEA ja ta Rumeenia partner tegid koostööd seitse aastat ning see lõppes 1988. aastal.

Rumeenias toodeti näiteks IKEA klassikaks kujunenud Billy raamaturiiulit, Jonase lauda ja Alberti toole.

IKEA oli üks vähestest Lääne-Euroopa firmadest, mis kasutas ära Rumeenia suurt puiduallikat ning odavat tööjõudu kui selles riigis hakati kitsendusi lõdvendama.

Nüüdne paljastus ei ole IKEA kohta esimene selline.

2012. aastal jõudis meediasse, et IKEA kasutas 1970. – 1980. aastatel Ida-Saksamaa poliitvange tasuta tööjõuna. IKEA esitas hiljem vabanduse.

Selle paljastuse raportis seisab, et IKEA juhid teadsid Ida-Saksamaa poliitvangide ärakasutamisest.

Rumeenia külma sõja aegse salapolitsei puhul oli tegemist väga laiahaardelise organisatsiooniga. President Nicolae Ceausescu diktatuuri ajal töötas selles salaorganisatsioonis 11 000 agenti ning mitmeid sadu informaatoreid.

Tagasi üles