/nginx/o/2010/06/16/387265t1hf101.jpg)
Euroopa Parlamendi saadikud kiitsid heaks euroliidu ühise välisteenistuse loomise, millele olid aprillis põhimõttelise heakskiidu andnud ka ühenduse välisministrid.
Europarlament toetas välisteenistuse loomist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisteenistuse loomist toetas 549, vastu oli 78 ja erapooletuks jäi 17 rahvasaadikut, mistõttu võttis parlament seisukoha vastu suure häälteenamusega, vahendas uudisteagentuur AFP.
Möödunud aasta detsembris jõustunud Lissaboni lepinguga loodavat välisteenistust hakkab juhtima Euroopa Ülemkogu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton.
Euroopa Komisjonis, Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides on kavandatava välisteenistuse rolli ja võimu üle käinud tuline võitlus, mida tunnistas ka Ashton eile parlamendiliikmetele peetud kõnes.
«Viimastel kuudel on juhitud palju ja õiglaselt tähelepanu institutsioonilisele ning
halduslikule keerukusele,» tõdes Ashton, kelle sõnul on teenistuse loomine olnud keeruline ülesanne, kuid seda tehes pole kaotatud silmist eesmärki, miks seda tehakse.
Kokkuleppe kohaselt täidavad kolmandiku tulevikus kuni 6000-liikmeliseks paisuvas välisteenistuses töötama hakkavatest diplomaatidest ELi liikmesriikide välisministeeriumide töötajad, kellel on õigus ametikohal töötada kümme aastat.
Seisukohtade täpsustamine ja võimalike ebakõlade kõrvaldamine parlamendis toimub pärast rahvasaadikute suvepuhkust.