Eksperdid soovitavad Euroopa uimastipoliitika üle vaadata

Kanep. Foto: SCANPIX

Karistustele keskendunud ­uimastipoliitika ei ole end õigustanud ja põhirõhk tuleks panna hoopis tervisekahju vähendava süsteemi ülesehitamisele, soovitavad asjatundjad. Muu hulgas võib kaaluda teatud narkootikumide legaliseerimist.

«Me läheneme teemale täiesti valest küljest. Mind rusub, et Euroopa ja rahvusvaheline uimastipoliitika juhinduvad endiselt suuresti kriminaalõigusest,» ütles arst ning Edinburghi ülikooli lektor Roy Robertson. «Ütlen igal võimalusel, et see peaks olema rahvatervise teema.»

«Mis puudutab keelatud aineid, siis viimased 50 aastat oleme elanud kriminaliseerimise režiimis, mitte aga tervishoiukeskses lähenemises,» lisas Prantsuse diplomaat Mi­chel Kazatchkine, kes on ÜRO eriesindaja aidsi küsimuses Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias.

«See on viinud mitmes riigis vangistuste epideemiani,  Ladina-Ameerikas vägivallaepideemiani ja globaalse tervishoiukriisini, mis puudutab aidsi ja C-hepatiidi levikut uimastitarvitajate seas,» lisas ta.

«Uimastipoliitika on valdkond, kus on suurim lõhe selle vahel, mida teaduslike andmete järgi peaksime tegema ning milliseid poliitikaid tegelikult ellu viiakse,» rõhutas Kazatchkine. Mõlemad mehed kõnelesid hiljuti Kopenhaagenis toimunud teadusfestivalil EuroScience OpenForum, kutsudes uimastipoliitika ümber orienteerima karistuspõhisest nn kahju vähendamise poliitikaks.

Kazatchkine’i sõnul on teadusuuringud tõestanud, et ühiskondlikku ja tervisekahju aitavad vähendada uimastitarbijate tervise säästmisele suunatud meetmed, teiste seas puhaste süstalde jagamine süstivatele narkomaanidele, asendusravi tagamine sõltlastele ning retroviirusvastane ravi HIVga nakatunutele.

«Selliste sekkumiste kombinatsioon on Lääne-Euroopas olnud edukas,» ütles Kazatchkine, «siin ei haigestu süstivad narkomaanid enam HIVsse.» Ent edu ei ole lõplik ning kui üldine mõtteviis ei muutu tervishoiukeskseks, võivad probleemid kiiresti naasta, rõhutavad eksperdid.

«Kahju vähendamine sõltub pikaajalisest strateegiast,» märkis Robertson, «paradigma peab muutuma.»

Kazatchkine tõi näiteks Rumeenia, mille ennetusprogramme rahastas globaalne HIV-fond, ent kui Rumeenia liitus 2010. aastal Euroopa Liiduga, ei loetud riiki enam abikõlblikuks. «Aastail 2005–2010 moodustasid süstivad narkomaanid uute HIVga nakatunute arvust viis protsenti. See kerkis 42 protsendini aastal 2011 ja 61 protsendini aastal 2012. Plahvatusliku epideemia tekkeks pole palju vaja,» rääkis ta.

Teaduspõhine lähenemine aitas Ukrainal HIV-epideemiale piiri panna, sõnas Andrei Klepikov mittetulundusühingu International HIV/AIDS Alliance Ukraina harust. Tänu süstalde jagamisele on HIVga nakatumine hakanud vähenema, ning pakkudes 8500 süstivale narkomaanile metadooni-asendusravi, on neilt võetud vajadus hankida doosiks raha kuritegudega. «Me tõime nad kriminaalsest keskkonnast haiglasse,» ütleb Klepikov.

Samas on tema sõnul Krimmis olukord Venemaa koosseisu mineku tõttu järsult halvenenud. «Sõjalisel sekkumisel on rahvatervisele olnud kohutav mõju. Teenuste katkemise tõttu ei ole 14 000 uimastikasutajal ligipääsu steriilsetele süstaldele ning 800 metadooni-asendusravi patsienti jäi teenusest ilma. 20 neist on juba surnud. Seda nimetatakse piinamiseks, kui elulised meditsiiniteenused ei ole üleöö enam kättesaadavad,» lausus Klepikov.

Suunamuutustest tingitud edusamme raporteeris ka Gruusia vanglate aseminister Archil Talakvadze. «Gruusia on näide selle kohta, kuidas rahvatervise prioriteetsuse eiramine viis vanglate ülerahvastatuseni,» tõdes aseminister. «Praegu tasakaalustame oma uimastipoliitikat esmase arstiabi ja õiguskorra tagamise vahel ning arendame kahjuvähendamisvõimekust. Vanglareform lõppes kahe aasta eest ja oleme juba tunnistajaks näitajate paranemisele ja sellele, kuidas investeerimine kahju vähendamisse toob kasu riigile ja kogu rahvale.»

«Meie näide tõestab, kuidas uimastipoliitikat ei saa eraldada kahju vähendamisest ja rahvatervisest,» lisas ta. «Õigusraamistik peaks soosima kahju vähendamist. Kuni meil olid väga ranged uimastikaristused, takistas see kahjuvähendamisprogrammide tööd, sest need, kes oleksid võinud sellest kasu saada, ei tundnud end turvaliselt.»

Kazatchkine’i sõnul soovivad nad uimastipoliitika teemal laialdast arutelu, mis aitaks kaasa globaalsele kahju vähendamisele suunatud poliitikale. Kahe aasta pärast peab ÜRO peaassamblee uimastitele pühendatud erisessiooni. «Meid ootavad ees suured poliitilised heitlused,» ennustas Kazatchkine.

Muu hulgas soovitab ta kaaluda teatud uimastite legaliseerimist. «Siinkohal ei väljenda ma mitte ÜRO vaateid, vaid kõnelen Globaalse Uimastipoliitika Komisjoni liikmena. Meie seisukoht on: reguleerida ja legaliseerida uimastid, nii et valitsused taastavad kontrolli valdkonna üle. Keelusüsteemiga jätkates toodame ainult musta turgu ja korruptsiooni.»

«Soovime avada debati. Praegu on see Euroopas suletud ja poliitikud ei soovi seda avada,» märkis Kazatchkine.

Globaalne Uimastipoliitika Komisjon on 22-liikmeline kogu, mis avaldas 2011. aastal raporti uimastivastase võitluse läbikukkumisest. Komisjoni liikmete seas on näiteks ÜRO endine peasekretär Kofi Annan, endised riigipead Aleksander Kwaśniewski ja George Papandreou, aga ka ärimees Richard Branson ja kirjanik Mario Vargas Llosa.

«Isiklikult pooldan tervishoiu esikohale seadmist uimastipoliitikas,» märkis Kazatchkine. «Mind huvitab, milline on Euroopa seisukoht,» sõnas ta. «Euroopa vaikib, kuigi ta on väärtuste maailmajagu ja siin seatakse paljuski tervishoid esikohale.»