Idapoolsete liikmesriikide jaoks on ELi võimalik uus välispoliitikajuht liiga venemeelne

Itaalia välisminister Federica Mogherini Iisraelis. Foto: SCANPIX

Euroopa Liidu valitsusjuhtide erakorralisel kohtumisel Brüsselis arutatakse täna kandidaate Euroopa Liidu välispoliitika kõrge juhi ja ülemkogu eesistuja ametisse. Läbirääkimised võivad kujuneda pikaks ja pinevaks, sest kummalegi ametipostile ei leidu hetkel liikmesriikide seas üksmeelselt heaks kiidetud kandidaati.

Esialgu potentsiaalse uue välispoliitikajuhina esile tõusnud Itaalia välisministrit Federica Mogherinit peavad mitmed idapoolsed riigid liiga venemeelseks, Euobserveri andmetel on nii Balti riigid kui Poola ähvardanud tema kandidatuuri boikoteerida ning nõuda hääletust. Nad vajaksid piisava toetuse kogumiseks siiski ka teiste idapoolsete riikide poolehoidu. Nii Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Rumeenia kui Tšehhi vabariik on seni aga võtnud neutraalse hoiaku.

Mogherini kandidatuuri põlgas esimesena ära Leedu. Peaminister Algridas Butkevicius teatas eile, et Leedu tema kandidatuuri ei toeta ning tema seisukohta jagab ka täna kohtumisel osalev president Dalia Grybauskaite.

Itaalia uudisteagentuuri Ansa andmetel teatas aga üks Euroopa Komisjoni järgmisele presidendile Jean-Claude Junckerile lähedalseisev allikas, et nüüdseks on Mogherini kandidatuuri vastu juba 10 kuni 11 riiki.

Juncker ise on kinnitanud, et sooviks ametipostil näha kedagi tugevat ja iseseisvat.

Itaalia välisminister on silma torganud sooja suhtumisega Venemaasse – tema esimene välisvisiit toimus Venemaale, kus ta kohtus ka Vladimir Putiniga ning kutsus presidendi Itaaliasse ELi kohtumisele. Nii Mogherini isiklikult kui Itaalia valitsus ei toeta karmimate sanktsioonide rakendamist Venemaa suhtes ning soosivad South Streami gaasijuhtme rajamise projekti, mille üks teostajatest on Itaalia firma.

41-aastase Mogherini vastaste sõnul sarnaneb ta mõneti ka seni ametis olnud Euroopa välispoliitika juhi Catherine Ashtoniga – kummalgi pole ette näidata eelnevat kõrgetasemelist kogemust välispoliitikas.

Kompromisslahendusena võib välispoliitika juhi kohale tõusta hoopiski Bulgaaria volinik Kristalina Georgieva.

Jean-Claude Juncker tutvustab kohtumisel valitsusjuhtidele oma eesseisva ametiaja peamiseid tegevussuundi ning lisaks arutatakse kohtumisel olukorda Ukrainas ja Lähis-Idas. USA on kinnitanud sealjuures, et ei kinnita edasisi Venemaale kehtestatavaid sanktsioone enne kohtumise lõppu.

Sealjuures on Juncker teatanud, et soovib oma tulevases kabinetis näha võimalikult palju naisi - Mogherini ja  Georgijeva on ühed vähestest võimalikest õrnemast soost isikutest seal.

Vaatlejate hinnangul võidakse täna jõuda vaid otsuseni, kes saab tulevaseks välispoliitika juhiks ning ülemkogu eesistuja pannakse paika hiljem.