/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2014/07/14/3203835t1hfcc7.jpg)
Hoolimata sellest, et EUFORi töökeel on inglise keel, annab rahvusvahelise pataljoni prantslasest juht kolonel Benoît Seguineau de Preval intervjuu siiski emakeeles ning möönab, et rahvusvahelise üksuse juhtimine on keerukas.
Prantsuse keele mittevaldamine teeb elu missioonil raskeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arvestades, et siin on kahe riigi (Prantsusmaa ja Gruusia – toim) kompaniid ning ülejäänud riikidest veelgi väiksemad üksused, on nende kokkusobitamine väga raske,» tunnistab de Preval.
«Näiteks grusiinid ei räägi peaaegu üldse inglise keelt ja nendega tuleb suhelda tõlkide vahendusel,» kirjeldab ta. «Minu ülesanne on korraldada, et kõik saaksid üksteisest aru ja et see lõpuks ohtlik poleks. Aeg-ajalt tuleb käsklused anda nii inglise kui prantsuse keeles ning käsu saajal tuleb käsku korrata, et oleks kindel, et see on kohale jõudnud.»
Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Sten Allik arvab, et prantsuse keelt valdamata poleks tal alguses – esimese KAVi saabunud mitte-prantsuse üksuse ülemana – mitte midagi teha olnud.
Prantsuse keel on Allikule igapäevaselt vajalik ka seetõttu, et ta on ühtlasi EUFORi operatsioonide juhtimiskeskuse ülem. «Seal tuleb teha koordinatsiooni erinevate vägede vahel – me räägime [Prantsusmaa rahvuslikust missioonist] «Sangarisist», kus inglise keel ei ole väga levinud, ja [ÜRO lipu all olevast Aafrika Liidu missioonist] MISCAst, kus ei ole ühtki inglise keelt kõnelevat tüüpi,» selgitab ta.
«Je ne parle pas français,» hääldab püüdlikult ja kerge muigega Soome kontingendi ülem major Arto Ylä-Kotola. Soomlane kinnitab, et Prantsuse sõjaväelased pingutavad, et pidevalt inglise keelel püsida, aga sellegipoolest teeb prantsuse keele mitteoskamine tema elu raskemaks. «Kui midagi keerulist ette tuleb, siis lähevad Prantsuse ohvitserid kergesti üle prantsuse keelele ning mina pean hiljem välja selgitama, mis toimus,» tunnistab ta.
«Keelebarjäär on minu jaoks suurim mure, väga tihti peab asju üle kordama või võtma prantsuse keele tõlgi kaasa, et me ikka oleksime ühel leheküljel,» tõdeb ka Eesti üksuse logistika eest vastutav veebel Margus Hoop. «Aga õnneks väga suuri probleeme pole tekkinud.»
De Preval peab enda alluvuses teenivatest üksustest kultuuriliselt kõige erinevamaks Gruusia oma. Muuseas märgib de Preval ka, et talle tundub, et eestlased on prantslastele lähemad kui lätlased ning lisab, et kuna Eesti üksus on väga hea, siis nemad töötavad koos prantslastega. «Nad on tõesti professionaalsed sõdurid, nende rühmaülem on tõesti hea ja tema töö on alati väga täpselt tehtud,» kiidab ta.