Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'i sõnul antakse esimene Mistral Venemaale kindlasti üle, teise müük sõltub juba Venemaa suhtumisest Ukraina kriisi, kuid praegused sanktsioonid sõjalaevade üleandmist ei takista.
Hollande: teise Mistrali müük sõltub Venemaa suhtumisest, esimese saavad nad kindlalt
Hollande kinnitas, eile õhtul ajakirjanikele, et esimene sõjalaev on peaaegu valmis ja antakse üle plaani järgi oktoobris, vahendab Reuters.
«Praegusel hetkel ei ole sanktsioonide kehtestamine otsustatud sellisel tasemel, mis takistaks seda üleandmist,» ütles Hollande. Teise laeva üleandmine sõltub tema sõnul aga juba Venemaa suhtumisest Ukraina kriisi.
Et teise laeva üleandmine tühistataks, tuleks Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamine otsustada riigi- ja valitsusjuhtide tasemel, kommenteeris Reutersile Prantusmaa valitsusametnik.
Euroopa Liidu välisministrid võivad kokku leppida sanktsioonide karmistamises tänasel kohtumisel, kuigi sõjavarustuse tarnetele piirangute kehtestamine pole plaanis, lisas Reutersiga kõnelenud ametnik.
Asepeaminister Dimitri Rogozin hoiatas eile taas, et tehingu tühistamine teeks Prantsusmaale kaugelt rohkem kahju kui Venemaale.
Suurbritannia peaminister David Cameron kinnitas eile, et Mistralite müümine Venemaale on praeguses olukorras mõeldamatu.
Tehingu hinnaks on 1,2 miljardit eurot ja see lõi Prantsusmaale umbes tuhat töökohta.
Eesti toetab relvaembargo kehtestamist Venemaale, kinnitas välisminister Urmas Paet, ent keeldus uute lepingute teemal spekuleerimast. Euroopa Liidu (EL) välisministrid arutavad tänasel kohtumisel, kas kehtestada Moskva vastu täiendavaid sanktsioone.
Suurbritannia taotleb pärast Ukraina lennukatastroofi ELi sanktsioone, mis võtaksid sihikule terved Vene majanduse sektorid, isegi kui Briti majandus sellest lühiajaliselt kannataks, kinnitasid eile Briti ministrid.
EL on teinud kolmanda etapi sanktsioonideks ettevalmistusi, kuid pole neid veel jõustanud. Lisaks Londonile taotlevad sanktsioonide karmistamist ka mitu Ida-Euroopa riiki, kuid Suurbritannia arvates on teised, näiteks Vene energiatarnetest sõltuv Saksamaa ja Prantsusmaa, kellel on lepe kahe sõjalaeva müümiseks Venemaale, tõrksamad.