BP paigaldab tõhusama kütusekoguja

Kuni uus kütusekoguja pole kinnitatud, voolab nafta takistamatult Mehhiko lahte.

FOTO: Reuters/ScanPix

Naftaettevõte BP eemaldas üleeile Mehhiko lahes naftatorule paigaldatud katkise toruotsa ja kogumistoru ühenduse, et asendada see kütusekogujaga, mis peaks puuraugust lekkiva nafta täielikult kokku koguma.

Juunis paigaldas BP eelnevalt katki lõigatud toru ja hiigelsuure klapi ülemise osa peale katte, kuid vaatamata sellele, et osa nafta ja metaani segust õnnestus merepinnal toru kaudu kätte saada, lekkis endiselt merre suures koguses naftat.

Nüüd loodab BP, et uue, täiustatud kattesüsteemi abil õnnestub senise hinnanguliselt 25 000 barreli asemel kinni püüda peaaegu kogu lekkiv kütus ehk umbes 80 000 barrelit päevas, vahendas Reuters.

Enam kui üheksa meetri pikkune ja rohkem kui sada tonni kaaluv uus kate on suurem ja asetub tihedamalt ümber toru, mistõttu ootab raskustesse sattunud BP, et selle abil saab juhtida rohkem naftat veepinnal seisvatele konteinerlaevadele. BP teatel tähendab aga uue kütusekoguja paigaldus, et kütus voolab kuni kümne päeva jooksul takistusteta merre, kirjutas New York Times.

«Ma kiitsin selle plaani heaks, sest naftakogumise võime kasvab uute abinõudega palju suuremaks kui praegu,» selgitas USA kriisikomisjoni juht admiral Thad Allen.

Kardetakse orkaanihooaega

Peale uue kattesüsteemi saadab BP piirkonda ka uue kogumislaeva Helix Produceri, mis suudab torujuhtme kaudu tankeritesse imada kuni 25 000 barrelit naftat päevas.

BP sõnul peaks kogumissüsteem valmis saama järgmisel nädalal ning keeruline operatsioon oli vajalik, kuna juuni alguses algas Atlandi ookeanil orkaanihooaeg, mis kulmineerub augusti keskpaigas ja septembris. Juba juunis segasid naftareostust likvideerinud laevade tööd orkaani Alex tuuled.

Teadlased kahtlevad

Teadlaste hinnangul on aga kahtlane, kas uue katte paigaldamine nii suurt edu toob. Nende prognooside järgi võib korduda 1979. aasta Ixtoc I katastroofi stsenaarium, kui Mehhiko lahes plahvatanud puurkaevu leket ei õnnestunud peatada enne, kui valmisid naftamaardlas survet vähendanud puuraugud.

Allveerobotid viivad keerulise operatsiooni läbi 1500 meetri sügavusel merepõhjas, kus on suur rõhk ja madal temperatuur. Sellises keskkonnas toimub kristalliseerumine – metaan reageerib veega ning moodustuvad metaanhüdraadi kristallid, mis võivad kogumissüsteemi ummistada. Just sel põhjusel ebaõnnestus ka BP esimene katse leket peatada.

Uue katte paigaldamine on vaid osa BP püüdlustest inimajaloo ühe suurima looduskatastroofi kahjude likvideerimisel. 20. aprillil plahvatanud naftapuurkaevust on praeguseks merre voolanud kaks kuni neli miljonit barrelit naftat. Püsivat lahendust ei tule aga enne, kui valmis saab üks kahest uuest puurkaevust.

Asenduskaevud läbistavad lekkiva puuraugu külgsuunas umbes 6000 meetri sügavusel. Seejärel on kavas pumbata auku naftast raskemat vedelikku ja tsementi. BP hakkas kaeve puurima juba mais ja firma tegevjuhi Bob Dudley sõnul võivad asenduskaevud valmida enne augustiks seatud tähtaega.

Tagasi üles