Miks Soome seisab vastu karmimatele sanktsioonidele?

Venemaa president Vladimir Putin (paremal) ja Soome president Sauli Niinistö.

FOTO: SCANPIX

Soome tänased lehed arutlevad Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrite kohtumise järel küsimuse üle, miks Soome ei toeta Venemaale karmimate sanktsioonide kehtestamist.

ELi välisministrid otsustasid eile täiendada senist piirangute nimekirja nii üksikisikute kui ettevõtetega, kes on kaasa aidanud Venemaa sekkumisele Ukraina asjadesse, kuid otsustamine karmimate sanktsioonide üle, mis puudutaksid ka Venemaa kaitse-, energia- ja rahandussektorit, lükati taas edasi. Üks nendest riikidest, mis ei toeta karmimate karistuste kehtestamist on ka Soome.

Soome juhtiv päevaleht Helsingin Sanomat käsitleb oma tänases numbris sanktsioonidega seonduvat kahel küljel, keskendudes sellele, miks uued sanktsioonid Soomet kahjustavad.

Helsingin Sanomat põhjendas Soome tõrksust uute sanktsioonide kehtestamisel kolme teguriga. Esiteks viitas päevaleht sellele, et Venemaa on Soome jaoks tähtsaim kaubanduspartner ning Rootsi järel ka suuruselt teine ekspordipartner.

Väljaanne tsiteeris Soome tööandjate keskliidu Venemaa suuna juhti Kai Mykkäneni, kelle hinnangul võiksid karmimad sanktsioonid vähendada Soome eksporti Venemaale 30 kuni 40 protsenti. Sellele lisandub ka mõju turismisektorile, mis võib Mykkäneneni sõnul tähendada kuni kümnete tuhandete töökohtade kaotust.

Teise punktina tõi leht välja Soome sõltuvuse Venemaa energiast. Näiteks on Soome sarnaselt Eestiga sajaprotsendiliselt sõltuv gaasiimpordist Venemaalt, samuti sõltub Soome Vene naftast, kuid ka elektrist ning tuumakütusest.

Kolmandaks tõi leht välja Soome keerulise ajaloo suhetes idanaabriga, viidates ka soometumisele. «Nõukogude Liit oli organiseeritud nii, et kõik oli hästi läbimõeldud,» tsiteeris leht ajaloolast Hannu Rautkalliot. «Nüüd on soomlased mures, sest Venemaa juhtkond improviseerib,» lisas Rautkallio.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles