Barroso ja Van Rompuy nõuavad Kremlile karme «kolmanda faasi» karistusi

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina president Petro Porošenko (keskel) kõrvuti Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso ja Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Herman Van Rompuy'ga.
Ukraina president Petro Porošenko (keskel) kõrvuti Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso ja Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Herman Van Rompuy'ga. Foto: SCANPIX

Kaks Euroopa Liidu kõrgeimat ametnikku, Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, on pöördunud liikmesriikide peaministrite poole tungiva palvega toetada tuleval nädalal ulatuslikke uusi sanktsioone Venemaa suhtes.

Nagu kirjutab Financial Times, on tegemist seni selgeima märgiga, et Euroopa on valmis muutma oma ettevaatlikku lähenemist Kremlile Ukraina kriisi kontekstis.

Van Rompuy läkitas eile õhtul Euroopa peaministitele kirja, milles rõhutas, et sanktsioonide pakett, mis puudutaks Venemaa finants-, energia- ja kaitsetööstusi, «oleks igati tasakaalus».

Van Rompuy pani valitsusjuhtidele südamele, et nood annaksid oma saadikutele volitused mainitud meetmed teisipäeval heaks kiita.

Tunnistusena selle kohta, kuivõrd tempokalt meetmed nüüd rakendumise suunas liiguvad, läkitas Euroopa Komisjon eile õhtul pealinnadesse ELi saadikute poolt heakskiidetud juriidilise teksti.

«Ma usun, et see on efektiivne, hästi sihitud ja tasakaalus lähenemine, mis tagab paindlikkuse kohendamaks meie reaktsiooni vastavalt muutustega reaalses olukorras,» kirjutas Barrosso.

Nii Barroso kui Van Rompuy on olnud tihedas kontaktis liikmesriikide valitsustega ning ülalmainitud kirjad tähendavad seega, et meestel on Londoni, Pariisi ja Berliini tugi taga.

Dokumente näinud ametnike sõnutsi sätestab Van Rompuy kiri siiski, et sanktsioonid ei rakendu tagasiulatuvalt – mis täendab seda, et prantslaste Mistrali-müük Venemaale relvaembargo alla ei satuks.

Mis puudutab energiasektorit, siis piirdub Euroopa hoop naftaga – gaasitööstusele EL halastab, «pidades silmas vajadust säilitada ELi energiajulgeolek».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles