/nginx/o/2014/07/26/3233309t1he8fb.jpg)
Euroopa Liidu uued sanktsioonid puudutavad mitmeid Venemaa kõrgeid ametnikke, nende hulka kuuluvad Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse FSB juht Aleksandr Bortnikov ja välisluureteenistuse juht Mihhail Fradkov.
Euroopa uued sanktsioonid lisavad musta nimekirja Vene luureülema ja Tšetšeenia liidri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sanktsiooninimekirja lisatud isikute ja organisatsioonide Euroopas asuvad varad külmutatakse ning isikutele kehtestatakse viisakeeld. Euroopa liidu allikate teatel võidaks teisipäeval lisada nimekirja veel isikuid, kelle hulka kuulub ka president Vladimir Putini lähikondseid.
Uues sanktsioonidenimekirjas on kokku 15 venelast ja ukrainlast ning 18 ettevõtet ja organisatsiooni. Kokku on nüüd niinimetatud mustas nimekirjas 87 inimest ja 20 organisatsiooni.
Nimekirja lisati muuhulgas FSB välisoperatsioonide juht Sergei Besseda, Venemaa julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev, asejuht Rašid Nurgalijev ja liige Boriss Grõzlov, riigiduuma liige Mihhail Degtjarjev, Tšetšeenia vabariigi liider Ramzan Kadõrov ja mitmed separatistide juhid.
Bortnikov ja Fradkov lisati nimekirja nende osaluse tõttu «Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust ohustava Venemaa poliitika kujundamises», seisab EL-i dokumentides.
Kadõrov «esines avaldustega, mis toetasid Krimmi poolsaare ebaseaduslikku annekteerimist ja relvakonflikti Ukrainas.» Samuti väljendas ta valmisolekut saata vajadusel Ukrainasse 74 000 tšetšeeni vabatahtlikku.
Sanktsiooninimekirja on lisatud ka niinimetatud Luganski ja Donetski rahvavabariigid ning mitmed nendega seotud üksused. Samuti ettevõtted, mis Ukraina seaduste vastaselt Krimmi annekteerimise järel hõivati, teiste seas Massandra veini tootjate ühendus ja vahuveini tootja Novõi Svet.
Täielikku nimekirja uutest sanktsioneeritavatest vaata siit.
Möödunud nädalal Ukrainas aset leidnud lennukatastroof, milles hukkus 298 inimest, mõjutas Euroopa riike taas enam sanktsioonide kehtestamisega tegelema. Prantsusmaa Mistral tüüpi sõjalaevade müüki Venemaale ei piira siiski endiselt ükski sanktsioon.