Putši kavandamises süüdistatav kolonel astub Türgis tribunali ette

Ergenekoni toetajad. Foto: AFP / Scanpix

Türgis astub sel kuul tribunali ette kolonel, keda seostatakse väidetava vandenõuga valitsuse kukutamiseks.

Anatolia uudisteagentuuri teatel algab kohus kolonel Dursun Çiçeki üle 20. juulil, kelle üle mõistab samal ajal kohut ka Istanbulis asuv tsiviilkohus, vahendas uudisteagentuur AFP.

Süüdistuse kohaselt ületas Çiçek oma võimu volitusi, kavandades vandenõud valitseva Õiguse ja Arengu Partei (AKP) kukutamiseks ja seda toetava mõjuka islamiliikumise Fethullah Güleni diskrediteerimiseks.

Väidetavalt nägi kava ette, et Fethullah Güleni tudengitest järgijate kodudesse peidetakse relvi ja narkootikume, misjärel kuulutataks mõjuvõimas vennaskond terroristlikuks grupeeringuks. See oleks aga võimaldanud laiali saata AKP, mis rajati islamistlikuks tunnistatud ja laiali saadetud Voorusepartei asemele.

Çiçeki sõnul on meediasse lekkinud dokument, kus ta on väidetavalt oma allkirjaga plaani kinnitanud aga võltsing. Armee sõnul on allkiri aga ehtne ning väidetavalt ajendas koloneli selleks meelepaha, kuna teda ei edutatud kindraliks.

Süüdimõistmise korral ootab Çiçekit ees armeest välja viskamine ning kuni kuueaastane vanglakaristus.

Samal ajal jätkub kohus Çiçeki üle ka tsiviilkohtus. Süüdistajate sõnul kuulus kolonel ultranatsionalistlikku varirühmitusse Ergenekon, mis väidetavalt kavandas 2003. aastal juhtivate poliitikute ning julgeolekujõudude atentaate, ebaseaduslikke protestiaktsioone ning pommirünnakuid, et sundida ajalooliselt mõjuvõimsat armeed sekkuma riigi juhtimisse. Süüdimõistmisel ootab Cicekit ees eluaegne vanglakaristus.

Türgi võimud on vahistanud sadu erukindraleid, poliitikuid, advokaate, ajakirjanikke ja akadeemikuid, keda süüdistatakse kuulumises Ergenekoni. Vahistamised on pingestanud suhteid valitsuse ja Türgi ilmaliku juhtkonna vahel, kuhu kuuluvad ka sõjaväelased ja kõrgemad kohtuametnikud.

Türgis on mõjuvõimas sõjavägi, mis on viimase 50 aasta jooksul valitsuse neli korda kukutanud. Armee on juurdlust kritiseerinud ja eitanud igasuguseid sidemeid väidetavalt vandenõu ühe osana läbiviidud pommiplahvatuste ja mõrvadega.

Samuti on eitanud oma seost vahistamistega ka esindajad. Analüütikute hinnangul on aga hiljutised arreteerimised kättemaks partei vastastele, kes soovisid erakonna tegevuse kohtus keelustada.